Uuring: kliima soojeneb nüüdseks pea kaks korda kiiremini kui 50 aasta eest

Kliimasoojenemine on viimase kümnendi jooksul oluliselt kiirenenud, osutab USA ja Saksa teadlaste värske uuring. Praeguse tempo jätkudes ületab maamuna keskmine temperatuur Pariisi kliimakokkuleppes seatud 1,5 kraadi piiri juba lähiaastatel.
Kliimateadlased vaidlevad juba pikalt, kas üleilmne temperatuuritõus on viimasel ajal hoogu kogunud või on tegu vaid loomulike looduslike rütmidega. Nüüd leidsid USA ja Saksa teadlased, et soojenemise tempo on alates 2015. aastast järsult kasvanud, vahendab Nature News.
Viimastel aastatel, eriti 2023. ja 2024. aastal, purunesid mitmed varasemad kuumarekordid. Uuringu ühe autori ja Potsdami kliimamõjude uuringute instituudi teadlase Stefan Rahmstorfi sõnul on soojenemise kiirenemine andmetes praeguseks palja silmaga nähtav. Varasema kümnendi näitajatega võrreldes on see nüüd pea kaks korda kiirem.
Soojenemise käiguvahetus
Maakera temperatuur on alates 1970. aastatest järjepidevalt tõusnud – peamiselt seetõttu, et inimesed põletavad fossiilkütuseid. Trendi murdmiseks jõudis rahvusvaheline kogukond Pariisi kliimakokkuleppeni, seades selles eesmärgiks hoida soojenemine võrreldes tööstusrevolutsioonieelse ajaga alla 1,5 kraadi.
Uue analüüsi põhjal liigub planeet aga vääramatult selle piiri poole ja ületab künnise juba enne 2030. aastat. Stefan Rahmstorfi hinnangul peab inimkond püüdma sestap esmajoones heitkoguseid vähendada.
Töörühma andmetel soojeneb Maa praegu kiirusega umbes 0,35 kraadi kümnendis. See näitaja on märkimisväärselt suurem, kui varasemalt hinnatud 0,27 kraadi või 1970. aastatel mõõdetud 0,20 kraadi kümnendis.
Rahmstorfi ja Ameerika statistiku Grant Fosteri sõnul on nende analüüs siiani kõige tugevam tõend soojenemise n-ö käiguvahetusest. Nende hinnangul kiirendasid soojenemist lisaks laiemale õhusaaste piiramisele teatud määral ka rahvusvahelises laevanduses kehtestatud rangemad kütusenõuded. Need vähendasid atmosfääris pilveteket hoogustavate saasteosakeste hulka, mis seni kliimat kunstlikult jahutasid.
Tulemusteni jõudmiseks vaatasid uuringu autorid läbi viis tuntud üleilmse temperatuuri andmestikku, sh Ameerika Ühendriikide kosmoseagentuuri NASA andmed. Uurijad eemaldasid andmetest kolme peamise loodusliku teguri mõju, mis temperatuurikõverat pidevalt mõjutavad. Nendeks olid Vaikse ookeani hoovuste süsteem El Niño, vulkaanipursked ja muutused päikesekiirguses. Niisugune kiimaandmete puhastamine ehk matemaatiline kohandamine vähendas lühiajalistest protsessidest tingitud müra. Lõpptulemusena osutas uus lähenemine soojenemise kiirenemisele üle 98-protsendilise kindlusega.
Kiiresti ja veel kiiremini soojenevad piirkonnad
Kuigi temperatuur tõuseb kogu maailmas, soojenevad mõned maailma paigad teistest kiiremini. Nüüd ilmunud uuringuga mitte seotud California Ülikooli kliimateadlase Claudie Beaulieu töörühm on oma analüüsides leidnud teatud piirkondades erilised soojenemise tulipunktid.
Näiteks on Kagu-Hiinas ja Kagu-Mehhikos tõusnud temperatuur märksa kiiremini just seetõttu, et kohalik õhk on muutunud puhtamaks. Teadlaste sõnul teeb selline soojenemine maailma ilmastiku palju heitlikumaks ja ohtlikumaks. Kliimamuutustega seotud äärmuslike tormide ja põudade tõttu on maailmas ainuüksi viimastel aastatel pidanud kodudest põgenema miljonid inimesed.
Kõik eksperdid ei ole uue uuringu arvutuskäikudega siiski täielikult päri. Berkeley Earthi uurimiskeskuse teadlase Zeke Hausfatheri sõnul on looduslike kõikumiste eemaldamiseks kasutatud meetodid ebatäiuslikud. Need võivad jätta andmetesse eksitavat müra, mis moonutavad lõpptulemust.
Grant Fosteri ja Stefan Rahmstorfi mudel toetus empiirilistele andmetele, mistõttu ei pruugi näiteks viimaste aastate äärmusliku El Niño mõju olla mudelist täielikult eemaldatud. Berkeley Earthi juhtivteadlase Robert Rohde hinnangul on tegelik soojenemise kiirus seetõttu pigem 0,30 kraadi kümnendis. Sellest hoolimata on suurem osa teadlaskonnast ühel meelel, et soojenemise tempo on selgelt varasemast suurem.
Uuringu autorid nendivad, et senistest püüdlustest üleilmset soojenemist pidurdada ei piisa. Nende sõnul on tegemist tõsise murekohaga, sest temperatuuritõusu on väga raske tagasi pöörata. Kliimamudelite järgi peatub soojenemine ligikaudu siis, kui inimkond suudab viia oma süsihappegaasi heitkogused nulli. Praeguses poliitilises olukorras on aga teadlaste arvates üsna tõenäoline, et soojenemine jätkub kiires tempos ja ületab olulised piirid varem, kui arvatud.
Uuring ilmus ajakirjas Geophysical Research Letters.
Toimetaja: Airika Harrik




























