Võimekus koguda andmeid ning võtta võrgu kaudu kontroll tarkadeks peetavate seadmete üle on plahvatuslikult kasvamas. Eriti ajastul, mis liigub asjade interneti ehk moodsas eesti keeles värkvõrgu poole. Black Hat nimelisel konverentsil kirjeldasid teadlased ja eksperdid seda, kuidas nad võtsid eemalt kontrolli näiteks liikuva sõiduauto üle ja suutsid ümber suunata kõrgtehnoloogilise snaiperpüssi sihiku. Tulevikus võivad selliste hõivamiste tagajärjed olla aga palju tõsisemad ja nende mõju kaugeleulatuv.

Black Hat konverentsi asutaja Jeff Moss ütles, et peaaegu ühelgi asjade interneti jaoks vidinaid tootval firmal pole praegu turvaküsimustega tegelevat tiimi. Tema hinnangul on tegu laieneva probleemiga, sest oskuslikud häkkerid on varmad katsetama ning ületama seniseid piire. Mossi sõnul suutsid häkkerid üle võrgu tungida näiteks sõiduauto Jeep meelelahutuskeskusesse ning häirida nii keskuse kui ka auto kojameeste tööd. See on aga alles algus.

Moss esitles probleemi ilmestamiseks stsenaariumi, kus võrku ühendatud lihtne kodumasin näiteks röster muutub häkkimisrünnaku esimeseks sihtmärgiks ning lubab seejärel üle võrgu tungida ka meelelahutuskeskusesse ja sealt edasi juba naabri seadmetesse.

Nutividinate häkkimise tulemusel on võimalik saada külluslikult teavet nii inimeste elustiili kui ka nende igapäevase rutiini kohta. Kaameratega varustatud seadmeid saab aga aktiveerida eemalt nõnda, et häkkeri ette laotub kogu see pool elust, mida tavakasutaja seni privaatseks pidas.

Mossi sõnul on lisaprobleemiks asjaolu, et võrku ühendatud kodumasinate, näiteks pliitide ja pesumasinate puhul pole tootjad mõelnud tarkvarauuenduste peale. See tähendab, et kord soetatud ja kümme aastat inimest truult teeniv masin jooksutab ikka oma esialgset operatsioonisüsteemi. Aja jooksul muutuvad seadmed aga häkkerite rünnakutele üsna haavatavaks, kuna suur osa ettevõtteid pole turvaküsimustele isegi veel mõtlema hakanud.

Mossi sõnul toimub hetkel võidujooks tuleviku suunas, kus kõik on omavahel ühendatud, samas pole aga nende tarkvara uuendatav ja nii võib see kesta järgmised kümme aastat. Probleem on aga selles, et miljon eemalt ülevõetavat nutividinat osutab tõsisele murele, sada miljonit küberründele ohvriks langevat seadet aga kujutab endast juba katastroofi.