Karuputkevastase võitluse tulemusi saab hinnata mõne aasta pärast

Toimetaja Piret Ehrenpreis
Keskkonnaametil jõuab lõpule tänavune karuputke tõrjehooaeg. Tänavu tõrjuti Sosnovski ja hiid-karuputke 1970 hektaril. Seda on paarisaja hektari võrra rohkem kui mullu. Töö muutis keerukaks asjaolu, et mõnel pool on ikka veel levinud veendumus, et tegu on hea meetaimega, mistõttu polnud maaomanikud alati valmis tõrjetöödeks luba andma.
Sosnovski-
ja hiid-karuputked on Kaukaasiast pärit võõrliigid, mida propageeriti
nõukogude ajal mee- ja silotaimedena. Tänapäeval siloks seda keegi
enam ei kasvata, aga meetaime omadusi hinnatakse siin-seal ikka
kõrgelt. Seepärast oli Keskkonnaametil raskusi taime tõrje
korraldamisega, sest maaomanikud ei anna selleks alati luba, rääkis Keskkonnaameti Tartu- ja Jõgevamaa looduskaitsebioloog Madli Linder.
"Selles osas peab kindlasti teadlikkus suurenema, et ta võib olla küll hea meetaim, aga Eesti loodusele ja inimestele on ta väga ohtlik taim," selgitas Linder.
Eesti kõige karuputkerohkemad maakonnad on viljakate muldadega Harju-, Saare- ja Viljandimaa. Keskkonnaameti Harju- ja Järvamaa looduskaitsebioloogi Kalev Tihkani sõnul on tõrje tulemusel putkede levialad hõredamaks muutunud. Siinkohal on suur abi omavalitsustest, kes omalt poolt tõrjele kaasa aitavad.
Nii on toiminud näiteks Rae vald, kus putk levib 70 hektaril. "Riigihanke korras me ei saa kohe ju neid tõrjesse võtta, mis leitakse. Rae valla eelarve on seda võimaldanud. Ise ma tahaks soovitada, et ka Viimsi vald võtaks selle endale külge, sest seal on see kõige lähemal inimestele," rääkis Tihkan. Eriti massiivselt vohab mürgine karuputk Kuusalu ja Anija valla piirili Kosu ja Härmakosu külades, kus kunagi on kasvatatud seda silotaimena. Põllumajandustegevuse soikudes on hakanud taim aga põldudena vohama.
Putke tõrjumine on Linderi sõnul pikk protsess, kuna taime seemned säilivad mullas kuni kümme aastat. Eestis algas süstemaatiline tõrje 2005. aastal esmalt küll 200 hetktaril, kuid tänaseks on levialad paremini kaardistatud.
"Sama kohta peab tõrjuma mitmel järjestikusel aastal, alles siis hakkab putke tihedus selles kohas vähenema. Päris ära kaob ta siis võibolla alles viie aasta pärast. Me võime saada selle kontrolli alla, kuid seda kas ta hakkab vähenema, on veel vara öelda. Neid kolooniaid, mida on tõrjutud üle viie aasta on meil veel vähe," ütles Linder.
Võitlust karuputkega raskendab seegi, et näiteks Lätis seda nii aktiivselt ei tehta. Venemaal ei teha aga üldse. Tuule ja autoratastega kanduvad aga seemned sealt meilegi. Siinkohal oleks Keskkonnaametil suur abi, kui inimesed annaksid uutest karuputke asurkondadest ametile teada.
Juba kaardistatud karuputkede kasvualad on internetis leitavad Maa-ameti kaardirakenduse kaudu, valides veebilehelt avaneva Eesti kaardi aknast ülalt paremalt rippmenüüst "Karuputke tõrjumise ja Loodushoiutööde kaardirakendus".










