Iidne loomaliik langetas püsimajäämiseks sigimisiga
Arvatakse, et inimtegevuse süül on nüüd alanud kuues suur väljasuremiste laine maakeral. Aga värske teadusuuring tutvustab üht nippi, millega mõned loomaliigid võivad need lained siiski üle elada.
Ken Angielczyk Ameerika Ühendriikides Chicagos asuvast Fieldsi loodusmuuseumist ja ta kolleegid kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et üks ammuse aja loomaliik nimega Lystrosaurus elas 252 miljoni aasta eest toimunud Permi-Triiase väljasuremislaine edukalt üle tänu sellele, et tema keskmine eluiga lühenes ja sigimisiga noorenes.
Kui enne seda maailma ajaloo suurimat väljasuremislainet, milles hävis enam kui 80 protsenti mereliikidest ja 70 protsenti maismaaliikidest, elas Lystrosaurus keskmiselt 13-14 aastat, siis pärast seda ainult kaks-kolm aastat. Ka kahanes selle välimuselt veidi mõnda tänapäevast imetajatki meenutava looma kasv umbes jõehobu suurusest umbes koera suuruseks. Kuid et need loomad hakkasid seejuures nooremalt sigima ja said rohkem järglasi, paranesid liigi püsimajäämise väljavaated võrreldes hilisemas eas ja vähemal arvul sigima jäänud loomadega.
Huvitav on see, et samalaadseid muutusi on teadlased täheldanud ka mõnede meie ajal elavate loomade, näiteks tursakala ja varaani juures. See võib olla märk sellest, et need liigid kavatsevad praeguse kuuenda ja väidetavalt inimtegevuse toimel alanud väljasuremiste laine üle elada. Aga sellisel juhul on see järjekordne märk ka sellest, et juttudel uuest massilise väljasuremise lainest ongi tõsi taga.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa




















