Cambridge'i ülikooli teadlased, et suurem osa Gibraltari kaljul elavatest makaagikarjadest on õppinud pinnast sööma. Teadlased peavad seda katseks leevendada oma maovaevusi, mida tekitab neile turistidelt saadud ja varastatud rämpstoit. 

Mulla söömist laiemalt nimetatakse geofaagiaks. Teadlased leidsid, et ahvid, kellel oli turistidega kõige rohkem kokkupuuteid, sõid ka kõige rohkem pinnast. Kõige rohkem õgisid makaagid mulda puhkusehooajal.  Ajavahemikul 2022. aasta suvest kuni 2024. aasta kevadeni tehtud vaatlused näitasid, et turistidelt saadud rämpstoit moodustas makaakide toidust peaaegu viiendiku.

Gibraltaril elab umbes 230 makaaki kaheksas eraldi karjas. Kui kohalikud annavad neile iga päev puu- ja köögivilju ning seemneid, toidavad turistid neid sageli ka snäkkidega. Nii pakuvad turistid neile näiteks soolatud maapähkleid, šokolaaditahvleid, krõpse, kuivatatud pastat, leiba, Coca-Colat, apelsinimahla, M&M-e, jäätist ja muud. 

Vaatlused ei tõesta ümberlükkamatult, miks ahvid täpselt mulda söövad, kuid teadlased kahtlustavad, et sellel on seedesüsteemi kaitsev mõju. Kõigist karjadest ei söönud mulda vaid see rühm makaake, mis külastajate ja turistidega kokku ei puutu . 

Cambridge'i ülikooli teadlased selgitasid, et ahvid võivad mulda süüa selleks, et tasakaalustada oma soolestiku mikrobioomi ehk seedetraktis elavate mikroobide kooslust. Mikrobioomi häirivad rasvased, soolased ja suhkrurikkad snäkid, mis ka ahvidele meeldivad. Pinnases leiduvad bakterid ja mineraalid võivad aga aidata seda taastada.  

Kokku tuvastasid teadlased 44 mulda ja väikesi kivikesi söönud ahvi, kes tegid seda kokku 46 korral. Kolmel juhul sõid makaagid pinnast vahetult pärast seda, kui neile oli antud jäätist, küpsiseid või leiba. Kui külastajate arv talvel vähenes, sõid ahvid 40 protsenti harvem turistide toitu ning üle 30 protsendi oli väiksem ka tõenäosus süüa pinnast. 

Teadlased kirjeldavad ajakirjas Scientific Reports, kuidas makaagid eelistavad sõltuvalt oma rühmast erinevat tüüpi pinnast. Enamik ahve otsib Gibraltaril levinud terra rossat ehk punast savi. Rühm, mis elab madalamatel läänenõlvadel, eelistab asfaltteede aukudest pärit tõrvaga segunenud pinnast. 

Turistidele öeldakse, et Gibraltaril ei tohi ahve puudutada ega toita, kuid reeglist ei peeta kinni. Kuigi rämpstoit võib makaakidele kahjulik olla, võib seda olla ka pinnas, sest suur osa sellest asub tiheda liiklusega teede vahetuses läheduses.  

San Antonio Texase ülikooli primatoloog dr Paula Pebsworth ütles, et geofaagial on mitu eesmärki, mis on seotud mürkainetest vabanemise ja elutähtsate mineraalide saamisega. Oma töös Lõuna-Aafrika tšaakma paavianidega täheldas ta näiteks, et ahvid tarbisid märkimisväärses koguses pinnast, ilmselt taimemürkide mõju leevendamiseks. 

Üle maailma söövad mulda ka inimesed, eriti rasedad naised Aafrika, Aasia ja Lõuna-Ameerika piirkondades, kus seda tarbitakse iivelduse leevendamiseks või oluliste mineraalide saamiseks. Teadlased ei täheldanud aga pinnasesöömise sagenemist tiinetel ega imetavatel ahvidel, mis viitab, et käitumine ei tulene vajadusest oma toidulauda täiendada.