Troopilistes meredes elutsev kalaliik Parapriacanthus ransonneti on üks neid kalu, kes tegeleb bioluminestsentsiga ehk kiirgab läbi naha valgust välja.

Valgust aitab kiirata tema rakkudes sisalduv valkaine lutsiferaas. Kuid geeni, mis lutsiferaasi kodeeriks ja võimaldaks seda valkainet kala enda rakkudes toota, Parapriacanthus ransonneti'l ei ole.

Tuleb välja, et see kaval kala saab lutsiferaasi toidust ehk kasutab ära teisi olendeid, väikesi helendusvõimelisi koorikloomi, kes on oma geenide juhatusel omaenda tarbeks lutsiferaasi tootnud.

Jaapani teadlased eesotsas Manabu Bessho-Ueharaga Tohoku Ülikoolist järjeldasid täies ulatuses Parapriacanthus ransonneti genoomi ja kirjutavad ajakirjas Scientific Reports, et see ei sisalda mitte kusagil mitte ühtegi geeni, mis võimaldaks kalal endal oma rakkudes lutsiferaasi toota.

Seega tulebki autorite sõnul arvata, et see kala saab kogu oma lutsiferaasi teistest loomadest, keda ta sööb. Nad kirjutavad, et selline bioloogiline kohastumus on väga haruldane.

Võimalust, et olend saab mõnesid vajalikke valgumolekule üksnes toidust, ise neid üldsegi sünteesimata, niinimetatud kleptoproteinismi on seni pigem oletatud, ilma geneetikapõhise tõenduseta. Nüüd väidavad Bessho-Uehara ja kaasautorid, et on selle nähtuse olemasolu kindlaks teinud.

Uuringutulemus kujutab endast ühest küljest olulist kontseptuaalset läbimurret bioloogiateaduses. Teisalt aga avab avastus uusi võimalusi uurida küsimust, kuidas on organismil võimalik omastada valgumolekule algsel, puutumata kujul, oma funktsionaalsust säilitavana, ilma et nad seedeprotsessis väiksemateks tükikesteks laguneks.

Võib-olla õnnestub nende uuringute põhjal tulevikus luua uudseid ravimeid, mis võivad suu kaudu manustatuna senisest paremini terviklikkust säilitades soolest verre jõuda.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.