Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Amal D. Premarathna uuris oma doktoritöös mitmesugustest vetikaliikidest saadud polüsahhariide. Need on keerukad suhkrumolekulid, millel on võime mõjutada inimese naharakke.

Tema töö tulemused näitavad, et vetikad võivad kiirendada haavade paranemist, vähendada põletikku ja kaitsta naharakke UV-kiirgusest põhjustatud kahjustuste eest. Looduslikud molekulid neutraliseerivad organismis kahjulikke vabu radikaale ja loovad uute rakkude kasvuks soodsa keskkonna.

Doktorant tuvastas, et Harjumaal mageveetiikidest kogutud tsüanobakteri Nostoc sp eritab polüsahhariide, millel on tugev põletikuvastane toime. See toime suureneb veelgi bakteris looduslikult leiduva valgu tõttu. Eesti kohaliku tooraine kasutamine annab seega suurepärase võimaluse arendada välja täiesti uusi haavaravimeid.

Maailmas kulutavad tervishoiusüsteemid krooniliste haavade ravile igal aastal miljardeid eurosid, mis koormab tugevalt riikide eelarveid. Need vigastused paranevad sageli väga aeglaselt ja on altid igasugustele infektsioonidele, nõudes arstidelt pidevat sekkumist.

Amal D. Premarathna rääkis, et vetikatest loodud toodete eelis võiks tulevikus olla hind. "Looduslike taimeekstraktidega tooted on tõenäoliselt ka taskukohasemad ja ohutumad krooniliste haavade ravis, mis on eriti oluline piirkondades, kus ligipääs kaasaegsele tervishoiule on piiratud," sõnas ta.

Vetikad on toorainena head ka keskkonna vaatest, sest nendest saadud alternatiivid haavaravis põhinevad säästlikult kasutatavatel mereressurssidel.

Amal D. Premarathna analüüsis esmalt laboritingimustes eraldatud molekulide mõju inimese naharakkude jagunemisele ja nende liikumisele uue koe moodustamiseks. Katsetes kasvatas uurimisrühm naharakke spetsiaalsetel alustel ja jälgis mikroskoobi abil, kuidas lisatud vetikaekstraktid rakkude käitumist muudavad.

Tulemused kinnitasid, et eriti tõhusa toimega on pruunvetikatest eraldatud ained. Need pruunvetika ühendid soodustasid uue koe moodustumist oluliselt kiiremini kui muud testitud ained.

Laboriklaasis saadud paljutõotavad uurimistulemused vajasid seejärel kindlat tõestust ka keerukamates elussüsteemides. Seetõttu viisid teadlased läbi katsed loomse haavamudeliga. Uurijad andsid katseloomadele vetikaekstrakti suukaudselt ning mõõtsid haavade pindala vähenemist ajas.

Looduslikku ravi saanud loomadel kiirenes haava sulgumine märkimisväärselt võrreldes ravimata kontrollrühmaga. Lisaks arenes ravitud loomadel uus veresoonte võrgustik märgatavalt varem.

Iga uue potentsiaalse ravimi puhul kontrollivad teadlased alati rangelt selle ohutust. Loomkatsete käigus jälgis uurimisrühm põhjalikult katseloomade vereproove ja analüüsis siseorganite talitlust. Analüüsid näitasid, et vetikaekstrakti manustamine ei avaldanud mingisugust toksilist mõju maksa ega neerude funktsioonile.

Kuigi uued leiud pakuvad suurt lootust, leidis teadlane, et vetikatelt saadud polüsahhariidide bioloogiline aktiivsus on tihedalt seotud nende spetsiifiliste struktuursete omadustega. Toimet mõjutavad otseselt polüsahhariidi molekulmass, suhkruline koostis ja sulfaatrühmade sisaldus. Nende täpsete omaduste stabiilne säilitamine suures masstootmises nõuab teadlastelt ja tööstuselt veel täiendavat arendustööd.

Järgmiste sammudena kavandab uurimisrühm täiendavaid prekliinilisi uuringuid ja sobivate ravimvormide arendamist.