Kool kirjutas oma taotluses enda kohta mh järgmist:

Tallinna prantsuse lütseum on ühtmoodi eriline ja tavaline kool: asume Tallinna südames Hariduse tänavas, kuid samal ajal õpib koolis vaid 750 õpilast. See võimaldab personaalset lähenemist ja märkamist. Märgatakse ja aidatakse õpilasi, kel on õpi- ja käitumisraskusi, moodustades väikerühmi, määrates kohtumisi kaasava hariduse koordinaatori, eripedagoogi või psühholoogiga.

Märkamata ei jää ka need, kes on keskmisest andekamad: õpetajad jagavad lisamaterjale ning olümpiaadidel osalejad võivad saada oma pühendumuse eest vabastuse näiteks üleminekueksamist või muu ülesande täitmisest. 2023/24. õppeaasta lõpul andis kool esmakordselt välja stipendiumi õpetajatele, kes tegid lisatööd andekate õpilastega töötades.

Individuaalsust koolis väärtustatakse. Parim näide ennastjuhtiva õpilase kujundamisest on 2022. aastal valminud uus gümnaasiumi õppekava, mis koosneb kohustuslikest ainetest ja valikainetest. Oluline on seegi, et läbitavate valikkursuste ülempiiri pole ning valikkursuste nimekirjast leiab väga erinevaid kursuseid. Mh saab koolis võtta ka pedagoogika valikkursust, mille raames gümnasistid põhikooliõpilasi toetavad – on ju üks parimaid õppimise viise on teiste õpetamine.

Kevade saabudes peavad nii väikesed kui ka suured lütseumlased õuetunde kooli spordihoone katusel või lähedal asuvates parkides. Õppetöös kasutatakse algklassidest alates mitmesuguseid veebikeskkondi, erineb vaid ülesannete sisu ja keerukus. Uute õppemeetodite omandamisel toetavad õpetajaid kaks haridustehnoloogi.

Peale selle, et märkame, soosime ennastjuhtiva õppija kujunemist ja innovatsiooni, keskendume koolis ka tundliku ja aktiivse kodaniku kasvatamisele. Tehisaru tõusuga seotult on üha suurem kunst ja ühtlasi ka väärtus julgeda mõelda ise omi mõtteid, osata hinnata ja väärtustada seda, kust me tuleme, ja mõelda, kuhu läheme. Lütseumis õpitakse kultuurilugu juba 1. klassist peale Lauri Leesi koostatud lugemike abil.

Koolil on ka tugev kultuurikallak ning üle 30 aasta on olnud traditsiooniks, et kõik lütseumlased 1.–12. klassini külastavad Rahvusooper Estoniat. Et teatrikülastus ei jääks kaugeks mõistatuseks, vaid pakuks võimalusi ka sügavamaks nähtu mõtestamiseks, valmistab lütseumi direktor ja melomaan Peter Pedak sissejuhatava loenguga õpilased ette. Tunnis toimub ka diskussioon ning see lõpeb sageli mõne kaasahaarava ülesandega etenduse teemal.

Eetika ja esteetika alaseid nõuandeid, mida ballil ja muudel elujuhtumitel praktiseerida saab, jagatakse 10. klassi õpilastele kombeõpetuse tunnis. Meile teadaolevalt on lütseum ainus kool, kus selline tund kohustusliku kursusena toimub. Gümnasistid vahetavad kirju Vene Kesklinna Gümnaasiumi gümnasistidega: nemad kirjutavad meile eesti keeles ja meie neile vene keeles.

Möödunud aastal pandi koolis vaimsele tervisele ja kaasamisele senisest enam rõhku. Õpetajad osalesid Vaikuseminutite koolitusel ning asusid teadvelolekuharjutusi praktiseerima ka klassides. Muide – initsiatiivi liituda Vaikuseminutite programmiga tõid lütseumisse õpilased, see on hea näide sellest, kuidas käib koolis teineteise kuulamine ja üksteisega arvestamine.

Aasta kool 2024 tiitlile kandideeris kümme kooli, kelle hulgast valisid üheskoos kolm silmapaistvaimat rahvas ja žürii. Kolmele finaali pääsenud koolile läks külla noortesaate "Nova" juht, kes pani end õpilase rolli. Neist külaskäikudest sündisid lühireportaažid 2. mail algava teise hääletusvooru ajaks. Kolme kooli seast saab nüüd oma lemmikut valida 9. mai pärastlõunani. Võitja kuulutatakse välja 16. mail ERR-i saates "Terevisioon", mis läheb eetrisse võitjakoolist. 

Finaalis võistlevad: Kindluse kool, Kuressaare Nooruse kool ja Tallinna prantsuse lütseum