Taastuvenergiaettevõte Sunly plaanib Lääne-Nigula valda rajada Baltimaade suurima andmekeskuse. Kavandatava kompleksi elektritarbimine oleks ettevõtte hinnangul umbes viis korda suurem kui praegusel Eesti suurimal elektritarbijal Estonian Cellil.

Energeetikaekspert Arvi Hamburgi sõnul sõltub sellise hiigeltarbija mõju Eesti elektrisüsteemile eelkõige sellest, milline on tarbimise iseloom. "Kui tarbimine on püsiva iseloomuga, siis on süsteemil seda lihtsam taluda. Kui see on väga kõikuv, on olukord keerulisem," ütles Hamburg.

Andmekeskuste puhul on tarbimine tema sõnul aga tavaliselt üsna ühtlane. Lisaks serveritele töötab pidevalt ka jahutus. "Et andmekeskus saaks töötada, peab jahutus kogu aeg töötama. Suvel on jahutust eriti vaja, aga samal ajal on muu elektritarbimine Eestis väiksem, nii et aastaaegade mõttes sobitub selline koormus süsteemi üsna hästi," selgitas ta.

Suurem tarbimine võib vähendada kulusid

Arvi Hamburgi hinnangul võib elektritarbimise kasvul olla ka positiivne mõju teistele tarbijatele. Paljud elektrisüsteemi kulud jagatakse ära kõigi tarbitud kilovatt-tundide vahel. "Mida rohkem on tarbimist, seda väiksemaks lähevad ühikukulud kõikidele tarbijatele. Põhimõtteliselt on tarbimise kasv kõige positiivsem asi, mis üleüldse saab elektrisüsteemis olla," sõnas ta.

Näiteks jagatakse elektriarvel olevad süsteemiteenuste kulud, nagu näiteks varustuskindlus ja sagedusreservid, kõigi tarbitud kilovatt-tundide peale. Sama kehtib osaliselt ka elektrivõrgu ülalpidamise kohta. "Võrk peab igal juhul olemas olema ja töökorras. Kui selle kaudu liigub rohkem energiat, siis jagunevad kulud suurema hulga tarbimise peale ja ühe ühiku hind muutub väiksemaks," lisas Hamburg.

Suure elektritarbija lisandumine ei tähenda tema sõnul automaatselt, et elektrivõrk ei peaks täiendavalt koormusele vastu. Pigem on küsimus selles, kas elektrit saab piisavalt toota. "Defitsiit ei teki võrgu pärast, vaid tootmisallikate pärast," ütles Hamburg.

Tema sõnul tuleb selline suur tarbija paigutada elektrivõrgu seisukohalt sobivasse kohta. Näiteks suure põhivõrgu alajaama lähedusse. "Suvalisse kohta Eesti kaardil ei saa sellist tarbimist paigutada," lausus ta. Sunly plaanib kasutada sama alajaama, kuhu on ühendatud Risti päikesepark ning lisaks elektriühendust põhivõrguga.

Hamburgi sõnul ongi sellise projekti puhul loogiline lahendus nn otseleping tootja ja tarbija vahel. See tähendab, et andmekeskus ostab osa elektrist otse taastuvenergia tootjalt: näiteks päikesepargist ning ülejäänud elektri vajaduse katab elektrivõrk.

"Kui päikesega ei toodeta, kasutatakse võrku. Müüja garanteerib siis vajaliku elektri ostu võrgust," selgitas Hamburg. Selline lahendus võib tema sõnul aidata tarbijal vähendada sõltuvust elektriturul toimuvatest hinnakõikumistest.

Samas ei saa päikeseenergia Eestis katta elektritarbimist pidevalt. Hamburgi sõnul on päikesepaneelide keskmine kasutustegur Eestis umbes 10–11 protsenti. See tähendab, et aasta keskmisena toodavad paneelid vaid kümnendiku oma maksimaalsest võimalikust võimsusest. "Mõnikord töötab süsteem peaaegu täisvõimsusel, aga talvel võib toodang olla null," ütles ta. Seetõttu peab elektrisüsteemis olema tema sõnul alati olemas ka juhitav tootmine või energiasalvestus, mis suudab katta elektrivajaduse siis, kui päike ei paista ja tuul ei puhu.

Hamburgi hinnangul on Eesti elektrisüsteemi üks suurimaid kitsaskohti just energiasalvestuse nappus. Praegu kasutatakse peamiselt akusalvestust, kuid selle maht on väike ja see sobib pigem lühiajaliseks tasakaalustamiseks. "Kui tahame tuult ja päikest juurde panna, siis peaks kõigepealt olema salvestus," rääkis Hamburg.

Tema hinnangul peaks elektrisüsteemi arendamisel vaatama tervikpilti: koos juhitava tootmise, salvestuse ja tarbimise juhtimisega. "Elektrisüsteem on üks tervik. Neid asju tuleb vaadata koos," sõnas ta.

Uued võimalused tehisaru arendamisel

Eestisse kavandatav Baltimaade suurim andmekeskus oleks mõeldud tehisaru rakendamiseks. Tartu Ülikooli tehisintellekti professor Meelis Kulli sõnul võib selline taristu anda Eestile uusi võimalusi nii tehisaru arendamisel ja rakendamisel kui ka andmete paremal kaitsmisel.

Tänapäevased tehisaru mudelid, näiteks keelemudelid, sisaldavad miljardeid või isegi triljoneid parameetreid. Selliste süsteemide rakendamine tähendab tohutul hulgal arvutusi, mida ei saa piisavalt kiiresti teha tavapärastes serverites või väikestes arvutiklastrites.

Seetõttu koondatakse vajalik riistvara suurtesse andmekeskustesse, kus töötab korraga tuhandeid graafikaprotsessoreid. Lisaks arvutustele vajavad need keskused ka võimsaid jahutussüsteeme ning stabiilset elektrivarustust.

Kulli sõnul pole küsimus ainult tehnoloogias, vaid ka selles, kus andmeid töödeldakse. "Eesti jaoks on oluline nii treenimise kui ka mudelite rakendamise võimekus," ütles ta. Kui treenimisvõimekus on olemas kohapeal, saab näiteks suuri rahvusvahelisi tehisaru mudeleid kohandada paremini eesti keele ja kultuuri jaoks, et see õpiks paremini neid tundma.

Teine põhjus seisneb andmete turvalisuses ja privaatsuses. "Paljudel puhkudel on meie soov säilitada privaatsust, et meie andmed ei läheks Eestist välja. Kui andmekeskus on Eestis, siis on see lihtsamini saavutatav," ütles ta.

Praegu kasutavad paljud organisatsioonid pilveteenuseid, mille serverid asuvad välismaal. See võib tähendada, et andmeid töödeldakse teistes riikides. Kohalik andmekeskus annaks Kulli sõnul rohkem valikuvõimalusi.

"Kui meil on Eestis oma andmekeskus, siis on meil rohkem valikuvariante, milliseid andmeid töödelda Eestis ja milliseid välismaistes pilveteenustes," lausus ta. Tema sõnul sõltub palju ka sellest, kes sellise andmekeskuse omanikuks saab ja millised on andmete kasutamise tingimused.