Koljuvõbelused tuvastavad laiendatud reaalsuse kasutaja
Mida enam kübersüsteemid levivad, seda tähtsamaks saab küberturvalisus. Turvalisus on tähtis, aga kohati ka tüütu: meeles tuleb pidada salasõnu, esitleda tuleb sõrmejälgi või vikerkesta.
Ameerika teadlased on nüüd välja töötanud isikutuvastusmeetodi, mis toimib kasutajale täiesti märkamatult.
Yingying Chen New Brunswickist Rutgersi Ülikoolist ja ta kolleegid on nimelt avastanud uue biomeetrilise tuvastusvõimaluse.
Väikesed vibratsioonid inimese koljus, mida tekitavad hingamine ja südamelöögid, on igal inimesel natuke isesugused, sest natuke isesugused on igaühel ka koljuluude ehitus ja näokoed. Need võbelused käivad omasoodu ka siis, kui inimene istub pealtnäha täiesti vagusi paigal.
Chen ja kolleegid kirjeldavad arvutiteaduse assotsiatsiooni ACM konverentsikogumikus lähemalt, kuidas võiks koljuvibratsioonide põhist isikutuvastust rakendada virtuaal- ja liitreaalsuse seadmetes.
Niinimetatud laiendatud reaalsus leiab üha enam kasutajaid, muu hulgas saab selle kaudu tarbida mitmesuguseid veebiteenuseid.
Liitreaalsuse seade peas võib salasõnade klaviatuurile toksimine olla päris ebamugav ja kasutajakogemust häiriv. Kui laiendreaalsusseade oskab aga väikesi koljuvärelusi registreerida ja nende põhjal ligipääsu otsustada, saab ebamugavusest lahti.
Nende seadmete sisse ongi juba alati paigutatud pisikesed, kuid tundlikud liikumisandurid, nii et täiendada tulebki vaid tarkvara.
Chen ja ta kaaslased katsetasid omaloodud tarkvaraga täiendatud seadmeid 52 kasutaja peal.
Selgus, et tarkvara suutis tuvastada ligipääsuloaga kasutajad õigesti enam kui 95 protsendil juhtudest. Ilma ligipääsuloata isikud tabas see enam kui 98 protsendil juhtudest.
Tarkvara suudab südametuksetest ja hingamisest tulenevaid koljuvõbelusi muudest pealiigutustest päris hästi eristada.
Patenditaotluse on Rutgersi tehnoloogiasiirde osakond juba sisse andnud.
