^{Toimetaja Piret Ehrenpreis}

Eesti inimeste toitumisalane teadlikkus on aastatega üha paranenud. Samuti on nii meeste kui naiste arusaam tervislikust toitumisest varasemaga võrreldes sarnasemaks muutunud. Samas peetakse toidu kallist hinda kõige suuremaks takistuseks, mis raskendab tervislike valikute tegemist, selgus Toiduliidu tellitud uuringust.

Samuti selgus uuringust, et kõige tervislikumaks toiduaineks peavad Eesti inimesed keefiri.  Maaülikooli piimandusteadlase Katrin Laikoja sõnul on selleks igati alust: "Keefiri mikrobioloogia on hästi põnev: seal ei ole ainult piimhappebakterid, seal elavad lisaks koos ka pärmid, elavad äädikhappebakterid. Pärmid jälle teevad sinna natuke gaasi. Seeläbi on keefiril natuke toniseeriv toime. Ta on selline pikantsem ja ta võib-olla kustutab janu paremini. Aga lõpuks on veel see kasu, mis need bakterid meie kõhus hakkavad tegema, et aitavad seda soolestiku PH-d alla viia. See surub jälle roisubaktereid maha. " 

Keefir on armastatud kogu Baltikumis. Kõige laiem sortiment on Lätis, kuid Eesti turgu eristab see, et siin on keefirile lisatud probiootilisi baktereid. 

Probiootikumide lisamine muutub üha levinumaks ka teiste toiduainete valmistamisel. OÜ Tervisliku Piima Biotehnoloogiate Arenduskeskuse vanemteadur Epp Songisepp selgitas, et sellistel puhkudel on tegemist funktsionaalse toiduga. "See turg on tõusev trend ja samas on tarbija muutunud teadlikumaks ja nõuab lisaväärtusega tooteid, mitte lihtsalt klassikalisi jogurteid, keefire, kääritatud piimatooteid. Probiootikumid on kõige enam levinud piimatoodetes, sellepärast et tegemist on enamasti piimhappebakteritega. Elusaid mikroobe võib panna ka vorstitoodetesse, isegi küpsetistesse, kuid viimast on väga raske saavutada. Mahlad, isegi vesi, igasugustesse toodetesse on võimalik neid tegelikult sisse viia," rääkis Songissepp.

Peale kasulike ainete toidule lisamise võib sinna panna ka midagi, mis muudab selle tootmise odavamaks, kuid tarbimise vahest koguni kahjulikuks. Maaülikooli piima kvaliteedi uurimise labori juhataja Merike Henno on uurinud transrasvade sisaldust Eestis müügil olevates võietes ja margariinides ning tema sõnul on paari aastaga toimunud arengud rõõmustavad: " Kui eelmisel korral sisaldasid võided, mis on Eestis toodetud, transrasva, siis seekord küll tõesti mitte. Võib-olla siin natukene ostes võiks seda hinda jälgida ja kindlasti lugeda tooteinformatsiooni, et kui seal peal on ikkagi, et on kasutatud hüdrogeenitud taimseid rasvasid, siis võib tekkida kahtlus, et seal on transrasvhapped. Samas see alati ei tähenda seda."

Eesti inimestest toitub Toiduliidu andmeil enda hinnangul kas tervislikult või üldiselt tervislikult kokku 57 protsenti. Üheks peamiseks põhjuseks, mis takistab inimesi tervislikult toitumast, on Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul toidu hind. Potisepp tõdeb, et siin võib asi olla ka selles, et meil on liialt tõstetud esile mahetootmist. Mahetoodete hind on paratamatult kõrgem teistest toodetest, kuid see ei tähenda Potisepa sõnul veel, et tavalisi toiduaineid mitmekesiselt ja tasakaalustatult tarbides ei võisk samuti tervislikku menüüd järgida.