Üksikul saare ainsal inimesel puudub turvalisus, sest seal ei eksisteeri vastutust. Loodus vastutust ei võta, st temaga ei saa sõlmida turvalisust tagavaid kokkuleppeid. Ainus vastutaja on inimene. Natuke suuremas kogukonnas tärkab nähtamatu vastutajani viiv ahel. Toimiv ühiskond rajaneb vastutaja olemasolu põhimõttele.

Sellele ei mõelda, kuni midagi läheb valesti. Siis otsitakse vastutajat. Küsimus pole pelgalt juriidiline, vaid ka sotsiaalne. Vastutus moodustab olulise osa usaldusest ja on koostöö eeldus.

Koostöös sünnib rohkem, kui suudaksid selle liikmed eraldi tegutsedes luua. Pole vahet, kas tegemist on filosoofilise loogika või õigusteadusliku käsitlusega, reeglid koosnevad käitumise normist ja vastutavast subjektist. Kui keegi ei vastuta reegli järgimise ega aruandmise eest, on aga reegel praktiliselt mõttetu. Seda näeb üpris tihti, kuna vastutusest hiilitakse kõrvale.

Samas võiks ju fantaseerida vastutuseta ühiskonnast, kus tehakse otsuseid, sünnivad tulemused, aga keegi ei vastuta. Isegi kui hea ületab halva, süvenevad ebatõhusus ja segadus. Lõpuks variseb süsteem kokku.

Inimeste kogukondades kujunes varakult vastutusahel, mille lõpus on autoriteet, ülemus või valitseja. Otsustaja kannab tagajärgi, seda nii heas kui ka halvas. Aeg on küsida, mis juhtub, kui otsuseid ei langeta enam inimesed.

Unistada on hilja. Ettevõtted juurutavad juba tehisintellekti agente, mis enam lihtsalt inimesi ei abista, vaid tegutsevad iseseisvalt. Tarkvarapõhised juhid analüüsivad ja valivad tööle kandideerijaid, koostavad finantsaruandeid ja haldavad tarneahelaid. TI rakendamise taga on soov juhtida ettevõtteid senisest täpsemalt ja aktiivsemalt. Soovitakse kiiremaid otsuseid, madalamaid kulusid ja vähem inimlikke vigu.

Neid võetakse kasutusele kiiremini, kui jõutakse kehtestada reegleid ehk tekitada vastutust. Põhjuseid on mitmeid. Reeglid sünnivad reaktiivselt, s.o pärast suuremaid vigu. Ajal kui kõik toimib, levib kasutus. Alguses on vigu vähem või neid võetakse juurutamisprotsessi loomuliku osana. Ettevõtete või protsesside juhtimise loovutamine TI-le tuleneb ka konkurentsisurvest. Uusi protsesse lisades suureneb süsteemne keerukus ja sellega koos kasvab ka risk vigadeks. Siis avastatakse, et vastutaja osas puudub selgus.

Näiteks võib kauba pakkuja öelda, et nende uus süsteem on väga hea, aga samas ka ettearvamatu ja ta ei saa tulemusi garanteerida. Kaupa vastuvõttev osapool kinnitab, et kõik kulges hästi, kuni juhtus äpardus, aga nad lootsid pakutava tehnoloogia toimimisele.Süsteem toimiski ootuspäraselt, TI on vait, kuna tegi oma tööd. Inimesed tahaksid panna süü TI-le, aga see mehhanism ei toimi. TI arendaja pole süüdi, sest nende lahendus töötas intellektilt eeldatud leidlikul moel.

Vaatamata vastutuse hallile tsoonile rakendatakse TI juhitud protsesse üha enam. See on mõneti paratamatu, kuna iga uus peab kusagilt alustama. Edu tõenäosus on suurem valdkondades, kus vastutus on hajutatud või tulemused on lihtsalt mõõdetavad ja tagasipööratavad. Näiteks logistikas, klienditeeninduse automatiseerides ning jaekaubanduses ja majutuses. Neis on enamus protsesse standardiseeritud, mõõdetavad ja tagasipööratavad. Paljudel juhtudel on vead lahendatavad või need kantakse kuludesse.

Suhteline edu innustab TI juhtimist proovima üha eripalgelisemates valdkondades. Värske näite leiab Rootsi pealinnast, kus otsustati loovutada kohviku juhtimine täielikult TI kätte. Juhile pandi nimeks Mona ja see asus kohe tööle. See taotles ise vajalikud load, koostas menüü, leidis tarnijad ja tegeles igapäevase varude hankimisega.

Ühel hetkel sai see ka aru, et kohvikus peab valmistama kohvi ja selleks oli vaja inimest. Mona saatis kuulutused tööjõuportaalidesse, pidas telefonivestlusi ja palkas tööle kaks inimest. Töötajad kinnitasid, et palk on hea ja töö ei käi üle jõu, aga võib käia üle mõistuse. Mona hankis kohvikusse mitmesugust kraami, mida menüüs pole ega kohviks pakuta. Mona ei pea ka lugu tööajast ja saadab öösel sõnumeid ega mäleta, millal pidi töötaja puhkama. Lisaks on inimesed pidanud ostma osa kaupa oma raha eest.

Klientide jaoks kulgeb samas teenindus sujuvalt. Tellimusi võtavad vastu kõik kolm, kaks inimest ja Mona. Seinal oleval kuvaril kajastatakse jooksvat käivet. Saab näha, kas juht Mona lükkab kohvikupidamisele hoo sisse ja eksperimendist sünnib kasumlik ettevõte ja ärimudel. Kes aga vastutab, kui läheb vastupidi?

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".