Kardioloog: infost pakatav maailm paneb põntsu unele ja südamele
Pidev infovool ja ekraanide taga veedetud tunnid kurnavad aju ning rikuvad une kvaliteeti, tehes pikas plaanis südamele korvamatut kahju. Põhja-Eesti Regionaalhaigla kardioloog Margus Viigimaa hoiatas, et unepuudus on üks peamisi kõrgvererõhutõve ja rütmihäirete käivitajaid.
Kvaliteetne uni on südametervise fundamentaalne alus. "Üks asi on une pikkus, aga teine asi on see, et uni oleks pidev," selgitas kardioloog saates "Vikerhommik". Lisaks peavad öhe mahtuma REM-unefaasid, mida iseloomustavad kiired silmaliigutused. Selles faasis suudab närvisüsteem end päeva koormusest taastoota ja uue energiaga laadida.
Kui inimene aga ärkab ja passib öösel tunde lihtsalt üleval, ei saa rääkida kvaliteetsest puhkusest. See on bioloogiline häirekell, sest füsioloogia lühikest und ei andesta. "Kui uneaeg on alla kuue tunni, suureneb südamehaiguste tüsistuste risk umbes kolmandiku võrra," tõdes arst. See on otseselt seotud ka hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõve arenguga.
Süda vajab öist pausi, sest see on ainus aeg, mil keha mootor saab tuure maha tõmmata. "Vererõhk langeb une ajal päris oluliselt, 10–20 protsenti," märkis Viigimaa. Samuti aeglustub südametegevus une ajal märkimisväärselt, kukkudes kohati lausa 40 kuni 50 löögini minutis. Kui sellist veresoonte ja südame lõõgastust ei teki pikema aja jooksul, võib saada tervis tugeva löögi.
Kardioloogi sõnul vallandub kehas kurnav ahelreaktsioon. Veres jäävad põletikumarkerid kõrgeks, stressitaluvus langeb ning lõpptulemuseks võivad olla valud südames ja krooniline vererõhu tõus. Üha levinum lammutaja on uneapnoe ehk öised hingamispausid. "Mõned need pausid võivad olla ikka väga pikad, nii et see on omaette teema," nentis arst. Hingamisseisakud on väga tugev riskitegur nii vererõhule kui ka veresoonkonnale tervikuna.
Samas ei aita see, et rahustuseks pool päeva voodis vedeleda. Üle üheksa tunni pikkune uni ei ole statistika põhjal samuti südamele hea. "Tegemist on juba mingite tervisehäiretega, mis põhjustavad nii pikka und ja seal võib olla juures muid tegureid," selgitas kardioloog. Normaalseks peetakse seitsme kuni kaheksa tunni pikkust und, eakamatel piisab sageli ka viiest-kuuest tunnist, ent nad võivad kompenseerida lühikest öist und päevaste tukastamistega.
Kaasaegse unekriisi üks peasüüdlastest on aga Viigimaa hinnangul massiivne infoküllastus. Tervise Arengu Instituudi andmetel on ärevuse, stressi ja depressiooni tasemed alates 2018. aastast oluliselt kerkinud. Pandeemia, majandusraskused ja sõjad tegid oma töö. Lisaks kurnab närvisüsteemi lakkamatu andmevoog. "AI ja kõik need meeletud võimalused informatsiooni hankida – aju venibki lõpuks nagu kummist, läheb muresid ja informatsiooni nii täis, et und ei tule," kirjeldas kardioloog.
Inimkeha vajab väljalülitumiseks tasakaalu. Kui füüsiliselt kurnatud inimene jääb magama hästi, siis vaimselt ületöötanud ja info ülekülluses vaevleval inimesel on raske uiuda. Lõpuks matab stress ja magamatus organismi enda alla. Süsteemi aitavad tüssata lühikesed lõunauinakud. "Paljud inimesed ütlevad, et neil piisab isegi 15–20 minutist või poolest tunnist – töövõime kohe taastub," sõnas kardioloog. Lõunamaades on see tavapärane praktika.
Mida aga teha ei saa, on magamisvõla tagasimaksmine. Nädalavahetusel pikalt põõnamine ei lahenda probleemi, sest pikas plaanis vajab une kvaliteet ranget regulaarsust. Viigimaa tõi esile õhtuse rutiini olulisuse. Nutiseadmed ja sinised ekraanid takistavad uinumist ning nende kasutamisest tuleks magamaminekule eelneval ejal loobuda. Kuigi trenn on kasulik, peaks seda tegema hiljemalt kella 18– 20 vahel, et organism saaks enne voodisse minekut uuesti maha rahuneda.
"Voodis, kus me magame, ei tohiks enne pikemalt üleval olla – kui sa lähed voodisse, siis sa jäädki magama." rõhutas Margus Viigimaa. Vaimselt üleerutatud seisundis pole mõtet linade vahele vähkrema minna ja uni jääb kehvaks.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
Allikas: "Vikerhommik"; küsisid: Sten Teppan ja Marju Himma


























