Toimetas Jaan-Juhan Oidermaa

Bioloogid on Borneo saare džunglist avastanud uue aeglaste looride hulka kuuluva liigi ning samas leidnud, et eelnevalt kahe loori alaliigina klassifitseeritud imetajad on eraldiseisvad liigid, mis tähendab, et maailma ainsad mürgised primaadid on arvatust veelgi suuremas väljasuremisohus.

Aeglaste looride käitumise ning nende täpse jagunemise kohta on nende öise eluviisi ja vähese liikumisarmastuse tõttu suhteliselt raske andmeid koguda. Seega pole väga suur ime, et eelnevalt teadaolev loori tegelikult hoopis neljaks erinevaks liigiks osutus. Rachel Mund'i töörühmale tundus kahtlane, et samasse alajaotusesse kuulusid väga erineva suuruse, karvade tiheduse ja mis kõige tähtsam - erinevate näomarkeeringutega isendid. Äsja avastatud Nycticebus kayan'iks nimetatud liigil on silmade ümber hästi eristuvad lõua all koonduvad tumepruunid karvalaigud, mida ei leia üheltki teiselt Borneol elavalt loomalt.

Nagu kõikidel teistel aeglastel looridel on ka uuel liigil kaks keelt ja tugevad vampiirjad silmahambad. Ent primaadi peamine eripära ning kaitsevahend peitub kaenla all asuvad mürginäärmetes. Ohu korral kasutab ta oma käppi kaenla alt eritise kogumiseks ning seejärel selle hammastele kandmiseks, mis tema hammustuse mürgiseks muudab. Mürgi toimetamise ründajale tekitatud haava kindlustavad selleks sobilikud väiksemad hambad. Eritis on piisavalt tugeva toimega, et allergilise reaktsiooni korral ründajale eluohtlik anafülaktiline šokk tekitada.

Seeläbi on spekuleeritud, et loorid võivad oma mürki ka saagi püüdmiseks kasutada. Veidi paremini on dokumenteeritud juhud, kus emasloomad toiduotsingutele siirdumisel mürki oma järeltulijate karvadele kiskjate peletamiseks määrivad. Abinõu loorisid salaküttide eest aga ei kaitse. Pigem ajendab see viimaseid nende kihvu eemaldama, mis tõstab loomade suremust.

Tõenäosus neid pigem turul müügiobjektina kui nende algses elukeskkonnas kohata kasvab käsikäes nende populaarsusega. Primaatide lemmikloomana pidamine lõppeb aga tihti isendite enneaegse surmaga, rääkimata rahvameditsiinist, kus loomade suhtes veelgi julmemalt käitutakse. Isegi loomaaedade kontrollitud tingimustes on looride õige toidulaua eest hoolitsemine raske. Vaid ülimalt vähestel juhtudel on õnnestunud loomi edukalt paaritada.

Nõudlust näiliselt armsate loomade vastu võiks vähendada teadmine, et nende unikaalse eritise hais pole just meeldivaim.

Töörühma uurimus ilmus ajakirjas American Journal of Primatology.

Muudetud 17/12/2012: Täpsustatud mürgikasutamise protsessi.