7. aprillil tähistatakse ülemaailmset tervisepäeva, juhtides tähelepanu ravimresistentsusele ehk antimikroobsele resistentsusele. Tegemist on probleemiga, mille tähtsuse kohta hinnangut andes on Maailma Terviseorganisatsioon öelnud, et see kuulub maailma kolme kõige suurema terviseohu ja tervishoiuprobleemi hulka ning tänane tegutsematus võrdub ravi puudumisega homme.

Elame antibiootikumidest ja teistest mikroobivastastest ravimitest sõltuvuse ajastul, et hoida kontrolli all haigusi, mida veel aastakümneid tagasi ei tuntud, kuid täna on fataalse lõpuga (nt HIV/AIDS). Antimikroobne resitentsus (ravimresistentsus) tähendab, et ravim ei ole tõhus. WHO kutsub käesoleva aasta tervisepäeval üles pühenduma  ravimi ohutusele ja võimalust saada ravi ka tulevastel põlvkondadel. Antimikroobne resitentsus ja selle  globaalne levik ohustab muuta ebaefektiivseks paljude raskete nakkushaiguste ravi.

WHO Tervisepäev kutsub üles valitsusi ja huvigruppe hoidma ära ravi suhtes resistentsete mikroorganismide levikut.

Mis on antimikroobne resistentsus?

Antimikroobne resistentsus ehk ravimresistentsus tekib siis, kui mikroorganismid (bakterid, viirused, seened ja parasiidid) muutuvad viisil, mis teeb raviks kasutatavate preparaatide mõju nakkustekitajate suhtes ebaefektiivseks.  Kui mikroorganism muutub resistentseks enamiku  mikroobivastaste ravimite suhtes, antakse neile hüüdnimi "superbakter". See ongi peamine probleem, sest resistentne infektsioon võib lõppeda surmaga, mikroobid levida teistele isikutele ja põhjustada ülisuuri tervishoiukulutusi.

Antimikroobset resistentsust soodustab mitteasjakohane  ravimite kasutamine, kus nt alustatud ravikuur jäetakse pooleli. Madala kvaliteediga ravimid, väär ordineerimine ja vilets infektsioonide profülaktika ja kontroll soodustavad samuti ravimresistentsuse arenemist. Puudulik valitsuse kohustumine nende probleemidega tegelemiseks, puudulik ravimite toime jälgimine, diagnostilised vead ja sellest tulenevad ravivead viivad samuti antimikroobse resistentsuse laiemale levikule.

Antimikroobse resistentsuse vastu võitlemises oodatakse poliitilist tahet. Isegi sellistes arenenud tervishoiuga riikides, nagu Belgia ja Prantsumaa, kus on vähendatud antibiootikumide kasutamist, jätkub ikkagi nende ravimite väärkasutamine. Enamikus riikides puudub  poliitika antimikroobse resistentsuse ärahoidmiseks. Edu on saavutanud Skandinaaviamaad ja  Holland, kusantibiootikumide väljakirjutamist on minimeeritud ja on täiustatud juhendeid nende kasutamiseks. Sama tuleks teha kõigis EL riikides.

"Antimikroobse resistentsuse probleem  ületab tervishoiu piire ja on vaja kaasata kõiki sektoreid," märkis Zsuzsanna Jakab, WHO Euroopa Regiooni direktor.  "Igal valitsusel peab olema  rahvuslik intersektoraalne plaan tegelemiseks antimikroobse resistentsusega ja sellele vastamiseks".
2011. aasta ülemaailmsel tervise päeval esitles Jakab WHO poliitpaketti mõtlemaks, tegutsemaks ja võitlemaks antimikroobsee resistentsusega, et vähendada poole võrra antimikroobse resistentsuse levikut.
Tema sõnul tuleb sellesse võitlusse haarata poliitikuid ja planeerijaid, avalikkust ja partnereid, praktikuid  ja ravimite väljakirjutajaid, farmatseute ja ravimite levitajaid ning ravimitööstust.

Allikas: SA Tallinna Lastehaigla