Teadus- ja haridussaadete vaatajaskond 2008/2009. hooajal
Monitooringu kokkuvõte
ETV programmi andmebaasi ja TNS Emori telemõõdikuuringu andmetel jõudis 2008.a 1.septembrist 2009.a 31.augustini ETV põhikanalil eetrisse 11.767 saadet, millest 534 ehk 4,5% olid seotud teadusega (sh elusloodus, loomariik, keskkond ja meditsiin, aga ka portreesaated teadlastest, tuntud teadlaste loengud).
Vaatajaskonna monitooringu valimisse võtsime saated, mis olid eetris püsivamatel eetriaegadel (eetriakendes) ja/või esmaesitusena, eeldades, et neil on potentsiaali koguda analüüsimiseks piisava suurusega vaatajaskonda. Valimist jäid välja nii korralised kui ka ebaregulaarsed kordused ja öistel kellaaegadel eetris olevad saated, kuna nende vaatajaskonna suurus ei võimalda piisava täpsusega analüüsi.
Sel viisil kujunes analüüsitava valimi suuruseks 158 saadet, mis kannavad harivat ja valgustuslikku funktsiooni ning mille sisuks oli teadus ja teadlased, keskkond, loodus ja loomariik. Peamiselt loodusteadusi puudutavate saadete ja sarjade kõrval võtsime vaatluse alla ka kaks sotsiaal- ja humanitaarteadusi puudutavat eetriakent (keelesaated "Keelevägi" ja "Keele meelest" ning loengutsükli "Kas on elu pärast kapitalismi?"). Nende saadete kohta teostasime telemõõdikuuringu andmete alusel vaatajaskonna monitooringu. Järgnevalt esitame ülevaatliku tabeli peamiste eetriakende ja nende vaadatavuse kohta.
Saate/sarja nimetus | eetriaken | saateid | vaatajaid | rtg % | |
AegRuum | L 17:10 | 26 | 36 000 | 2,8 | 3,9% |
Loodusdok | L 19:00/18:45 | 31 | 62 000 | 4,8 | 6,9% |
Loodusdok suvel | E 19:10 | 11 | 43 000 | 3,4 | 4,8% |
R Marani loodusfilmid suvel | L 19:15 | 7 | 31 000 | 2,4 | 3,3% |
Loomariik | N 18:15 | 2 | 41 000 | 3,2 | 3,7% |
Keelesaated | L 18:00 | 16 | 42 000 | 3,3 | 4,6% |
Osoon | E 20:10 | 38 | 75 000 | 5,8 | 8,4% |
Teadlased | R 18:15 | 15 | 34 000 | 2,7 | 3,8% |
Telekatse | R 19:30 | 3 | 39 000 | 3 | 4,3% |
Teadlaste öö | R 21:35 | 1 | 49 000 | 3,8 | 5,5% |
Kas on elu pärast kapitalismi? | L 16:00 | 8 | 20 000 | 1,6 | 2,1% |
Tabel 1. ETV teadus- ja haridussaadete vaatajaskonna suurus.
Suurim vaatajaskond oli sarjadel, mis on eetris juba pikemat aega ja vaatajatele tuttavaks saanud: "Osoon", millel oli püsiv eetriaeg esmaspäeval kell 20:10, ja loodusdokumentaalfilmid, mille eetriaeg oli laupäeva õhtul kell 19:00 (2009.a kell 18:45, suvel eetris esmaspäeviti kell 19:10).
"Osoon" on ETV omasaade, mille aineks on elusloodus ja keskkond. Selle vaatajaskond oli keskmiselt 75 tuhat inimest (eestlastest vaatajate seas 8,4%), mis on antud konkurentsisituatsioonis hea näitaja. Loodusdokumentaalid on sisse ostetud, enamasti BBC toodang, aga ka Eesti loodusdokumentalistide looming. Nende vaatajaskonna suurus on kõikuv ja sõltub konkreetse filmi ainest, kuid keskmine vaatajaskond 62 tuhat on märkimisväärne. Loodusteadusi käsitleva dokumentaalfilmide rubriigi "AegRuum" keskmine vaatajaskond oli 36 tuhat inimest. Samas suurusjärgus oli ka Eesti teadlasi portreteeriva sarja "Teadlased" ja teaduskuu puhul eetris olnud saatetsükli "Telekatse" vaadatavus. Teaduskuu erisaadet "Teadlaste öö" vaatas 49 tuhat inimest.
Antud valdkonna saadete vaatajaskonna sotsiaaldemograafilist koosseisu analüüsides ilmnes, et peamiselt mõjutas saadete vaatamist vaatajate vanus ja sotsiaalne staatus.
Parema ülevaate saamiseks ühendasime teemavaldkonna või käsitluslaadi poolest sarnaste eetriakende saated ühtseks alavalimiks (loodusdokid ja "Osoon") ja jätsime valimist välja "Telekatse" ja "Teadlaste öö" kui erisaated, mille vaatajaskond võib olla juhuslik. Nii eristus antud valimist 5 saatetüüpi:
1. loengusari inimühiskonna tuleviku teemadel;
2. keeleteemaline mäng
3. portreesari Eesti teadlastest
4. teadusteemalised dokfilmid
5. loodussaated ja- dokfilmid
Pilt antud saateüüpide vaatajaskonna vanuselisest jaotusest on järgmine:
Joonis 1. Peamiste valdkonniti ja žanriti erinevate saatetüüpide auditooriumi vanuseprofiilid
Suurema vaatajaskonnaga "Osooni" ja loodusdokumentaalfilmide vaatajaskonnast on
ligi 2/3 vanemad, üle 55-aastased inimesed. Ka "Teadlaste" vaatajaskonnas on neid veidi rohkem. Noorimasse, kuni 34-aastaste vanuserühma kuuluvaid vaatajaid oli kõige rohkem "AegRuumil", kõige vähem loengutsüklil "Kas on elu pärast
kapitalismi?" ETV vaatajaskonna profiilis domineerib üle 55-aastaste vanuserühm - sellel taustal on teadus- ja haridussaadete vaatajaskonna profiil pigem noorem kui vanem, välja arvatud loodussaadete oma.
Samade saatetüüpide vaatajaskonna tööalase rakendatuse (sotsiaalse staatuse) analüüs andis järgmise pildi:
Joonis 2. Peamiste valdkonniti ja žanriti erinevate saatetüüpide auditooriumi sotsiaalse staatuse profiilid
Erineva tööalase rakendatusega sotsiaaldemograafiliste rühmade kombineerimisel määratlesime peamisteks rühmadena töötavad inimesed, pensionärid ja muud mittetöötavad (peamiselt õppurid). Vanuseprofiiliga kooskõlaliselt ilmnes, et loodusdokfilmide ja "Osooni" ning "Teadlaste" vaatajaskonnas domineerivad pensionärid, "AegRuumi" vaatajaskonnas aga tööl või õpingutes rakendatud inimesed. Õppurite osakaal oli suurim "AegRuumi" ja "Keeleväe" vaatajaskonnas (viimatinimetatud saade oligi suunatud spetsiifiliselt õpilastele). Kõige vähem oli õppureid ja muid mittetöötavaid inimesi loengutsükli "Kas on elu pärast kapitalismi?" vaatajaskonnas.
Kuna ETV vaatajaskonnas moodustavad märkimisväärse osa pensionärid, siis võib öelda, et ETV teadus- ja haridussaadete vaatajaskonna profiil erineb üldvaatajaskonna omast õppivate ja töötavate inimeste suurema osatähtsuse poolest.
Monitooringu koostas TNS Emori telemõõdikuuringu andmete ja ETV programmi andmebaasi alusel ERR uuringukeskus
November 2009
Dokument pdf formaadis
