ERR uuringukeskus

Tallinn
Oktoober 2009

Sissejuhatuseks

Käesolev aruanne võtab ette teema, mis ennustab juba eos rohkem segadust kui selgust. Eesmärgiks on kaardistada teadusmeedia hetkeseis Eestis. Esimesed
takistused ilmnevad juba siis, kui püüame määratleda teadusmeedia olemust.

Võime alustuseks teha väikese kitsenduse ja räägime ainult teadusajakirjandusest. Aga isegi siis peaksime rääkima, kas:

1) ajakirjandusest, mis kajastab teadlaste tegemisi (vasted teistest valdkondadest - majandusajakirjandus, kultuuriajakirjandus, poliitikaajakirjandus jne);
2) ajakirjandusest, mis sünnib teadustoimetuses või teadusajakirjanike poolt
(institutsionaliseeritud lähenemine);
3) ajakirjandusest, mis selgitab inimese suhet teda ümbritseva keskkonnaga
(kesksel kohal teaduslikku kinnitust leidnud põhjuslikud seosed);
4) teadusalased sõnavõttudest ajakirjanduses;
5) ajakirjandusest, mis avardab inimeste silmaringi;
6) teaduse populariseerimisest ajakirjanduslike vormivõtete (žanrite) abil;
7) jne

Nagu näha, iga eelpool nimetatud määratlustest on veidi isesugune. Tõsi, paljud neist kattuvad või täiendavad üksteist.

Teised "käärid" tekivad teaduse kui mõiste defineerimisel. Kui analüüsida veidi Eestis tegutsevate teadusajakirjanike tegevust, siis näeme, et valdav enamik neist kajastab reaalteadustega seonduvat. Humanitaarteadused liigituksid justkui kultuuriajakirjanduse alla.

Teiseks - kus algab teadus? Ilmselt valitseb vaikiv nõusolek, et horoskoobid ja "Selgeltnägijate tuleproov" ei ole teadus. Kui aga neid valdkondi selgitavad või kommenteerivad teadlased? Kas teaduse alla võiksid ka liigituda ettevõtete (sh globaalsete) tootetestid? Ulmelised hüpoteesid, mida ei ole keegi ei ole asunud teaduslikult kontrollima?

Tõenäoliselt on küsimusi ja takistusi veelgi rohkem. Selleks, et mitte takerduda nendesse, tuleb loota sellele, et tunnetuslikult mõistame teadusajakirjandust enam-vähem sarnaselt. Lahkarvamused tekivad detailides (a la kas üks või teine artikkel ajalehes liigitub teadusajakirjanduse alla).

Käesolev aruanne põhinebki suuresti sellel tunnetuslikul ühisarusaamal. Püüame anda siin ülevaate sellest osast ajakirjandusest, mis on institutsionaliseeritud
teadusajakirjandusena (mida meediaettevõte deklareerib teadusajakirjandusena).

Oleme püüdnud haarata valimisse võimalikult suure osa Eesti teadusmeediast. Samas tuleb kohe tunnistada, et valim ei ole täiuslik. Siit on välja jäänud näiteks päevalehtede teadusküljed ja -rubriigid, samuti raadio- ja telekanalite teaduslõigud, mis paiknevad väljaspool üheselt määratletud teadusprogrammi. Ilmselt on valimist välja jäänud ka mõned teadust populariseerivad veebikeskkonnad.

Aruanne koosneb kahest suuremast osast. Esimene osa annab ülevaate Eesti elanike huvist teadusteemade vastu. Andmed pärinevad Rahvusringhäälingu 2008. aasta
elanikkonna küsitlusest. Teine osa annab ülevaate Eesti teadusmeedia süsteemist ja teadusmeedia kasutajaskonnast.

Eesti elanike huvi teadusteemade vastu

2008. aasta novembris viis rahvusringhääling koostöös ASiga Turu-uuringud läbi Eesti elanikkonna meediateemalise ankeetküsitluse. Küsitluses osales 1006 elanikku vanuses 15-74 eluaastat.

Ühe osana uurisime seda, millised teemad pakuvad inimestele huvi. Ankeedis oli loetletud 30 teemat, mille puhul vastaja pidi ära märkima kuivõrd see teda huvitab (skaala: huvitab väga - üldse ei huvita).

Huvi teaduse ja uute avastuste vastu oli üldiseshuvide hierarhias 18. kohal (vt lisa 1). Skaala lõikes jagunesid vastajad järgmiselt:

Küsimus: Mõelge palun teemade ja eluvaldkondade peale, mis Teile elus huvi pakuvad. Kuivõrd Teid huvitavad järgmised teemad?

Sarnast küsimust on ERR (ER ja ETV) küsinud oma küsitlustes eestlaste hulgas alates 2005. aastast¹. Nelja aasta võrdlus näitab, et huvi teadusteemade vastu on olnud suhteliselt stabiilne. Mõningal määral on vähenenud nende arv, kes on teemast väga huvitatud, ja suurenenud nende arv, kes ei ole üldse huvitatud. Need muutused ei ole aga statistiliselt olulised.

Graafik 1. Huvi teaduse ja uute avastuste vastu 2005-2008 (eestlased, %)

Allikas: ERR         

Alljärgnevalt on esitatud ülevaate sellest, milline on huvi teaduse ja uute avastuste vastu erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes. Sihtrühmade võrdluses ilmneb, et huvi teaduse vastu on mõnevõrra suurem meeste ja väiksem naiste hulgas.

Suhteliselt rohkem on teadusest huvitatuid kuni 40-aastaste ja suuremates asumites elavate inimeste hulgas. Huvitatute hulgas annavad tooni õpilased ja üliõpilased, samuti kõrgema haridusega spetsialistid ja juhid.

Graafik 2. Huvi teaduse ja uute avastuste vastu sots.-dem. tunnuste lõikes (%)
 

allikas: ERR 2008         

Eesti teadusmeedia süsteem

TRÜKIAJAKIRJANDUS

Horisont on Eesti vanim järjepidevalt ilmuv üldpopulaarteaduslik ajakiri, mida hakkas 1967. aastal välja andma ENSV Ühing "Teadus". 2001. aastast kirjastab ajakirja MTÜ Loodusajakiri. Toimetus: Kärt Jänes-Kapp peatoimetaja (humanitaar- ja sotsiaalteadused), Rein Veskimäe tegevtoimetaja (reaalteadused), Signe Siim keeletoimetaja.

Eesti Loodus on populaarteaduslik loodusajakiri, mis ilmub 1958. aastast (peab end 1933-1940 ilmunud Eesti Looduse järelkäijaks). Ajakirjast leiab kirjutisi Eesti eluta ja elusloodusest, kaitsealade ja matkaradade kirjeldusi, uudiseid jpm. Ajakirja annab välja MTÜ Loodusajakiri. Peatoimetaja Toomas Kukk, toimetajad: Helen Alumäe, Juhan Javoiš, Marten Laur, Toomas Jüriado. Keeletoimetaja Monika Salo.

Eesti Mets on Eesti metsanduslik ajakiri, mis ilmub 1989. aastast (peab end aastatel 1921-1944 ilmunud ajakirja Eesti Mets järglaseks). Ajakirja annab välja MTÜ Loodusajakiri ja selle peatoimetaja on Hendrik Relve.

Loodusesõber on populaarteaduslik loodusajakiri, mis erineb Eesti Loodusest lihtsama keelekasutuse poolest. Ajakiri ilmub 2007. aasta veebruarist (ajakirja Loodus 1996-2006 järglasena) ja seda annab välja MTÜ Loodusajakiri. Toimetajad Helen Arusoo ja Juhani Püttsepp.

Tarkade Klubi on 2007. aastal ilmuma hakanud populaarteaduslik ajakiri, mis hoiab silma peal uuematel teaduse- ja tehnikasaavutustel, Eesti teadlaste tegemistel ning vastab lugejate küsimustele. Ajakiri on suunatud igas vanuses teadmishuvilistele inimestele. Ajakirja peatoimetaja on Arko Olesk, toimetajad Villu Päärt, Kristjan Kaljund ja Andero Kaha.

Hirundo on Eesti Ornitoloogiaühingu (EOÜ) ajakiri. Ajakirjas ilmuvad eelkõige originaalsed uurimistulemused ja käsitlused Eesti lindude arvukusest, levikust ja bioloogiast ning linnukaitse probleemidest. Alustas ilmumist 1988. aasta märtsis. Ajakirja toimetaja on Marko Mägi. Toimetuskogu moodustavad Aivar Leito, Leho Lugigujõe, Eve Mägi, Renno Nellis, Hannes Pehlak, Kaja Peterson, Jaanus Remm, Lauri Saks.

Geo (Eesti) - rahvusvahelise populaarteadusliku ajakirja Geo eestikeelne versioon. Hakkas eestikeelsena ilmuma 2008. aasta mais. Ajakirja teemadering hõlmab loodust, teadust, tehnikat, ajalugu, kultuuri ja ühiskonda. Geo eestikeelse versiooni peatoimetaja on Katrin Linask.

Teadusajakirjade tiraažid ja lugejaskonna suurus²

INTERNET

Teadus.ee (juhid/toimetajad Tiit Kändler ja Eerik Kändler). MTÜ Teadusteave poolt välja töötatud teadusportaal. Esimene sissekanne portaalis pärineb 22. aprillist 2005. Portaal hindab oma uudiskirja lugejaskonna suuruseks 4-5 tuhat inimest. Täpsem ülevaade lugejaskonna suurusest puudub, kuna portaal ei kasuta külastajate loendurit.

Teadus.err.ee (vastutav toimetaja Priit Ennet, toimetajad Aivi Parijõe, Piret Ehrenpreis) - Rahvusringhäälingu teadusportaal. Vaateväljas on loodus-, täppis- ja reaalteadused, ajalugu, kultuurantropoloogia, religioon jpm. Portaal juhatab huvilisele lihtsasti kätte teadusteemalisi ja üldharivaid saateid ja saatelõike rahvusringhäälingu programmides. Alustas tegevust 4. veebruaril 2009. Ajavahemikul 27. juuli-27. september 2009 on leheküljel olnud 1220 unikaalset külastajat nädalas.

Novaator (peatoimetaja Villu Päärt, toimetaja Siim Sepp) Alustas tegevust 30. oktoobril 2003 Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi e-ajakirjana, mida uuendati viis korda aastas. Oluliseks tähiseks on 9. aprill 2007, mil väljaanne tegi läbi uuenduse ja hakkas ilmuma TÜ tehnoloogiainstituudi ja Äripäeva ühise teadusportaalina.

Fyysika.ee Füüsikaportaal, mis toob lugejani värskeid teadusuudiseid. Leht vahendab eksperimendivideosid ning teavet teadusbussi Suur Vanker tegemiste kohta. Portaali külastatavusest annab mõningat aimu Eesti Füüsika Seltsi poolt koostatud väljavõte. Selle järgi oli ajavahemikul 7.-20. september lehel ühtekokku 3158 unikaalset kasutajat.

Vaatleja võrguväljaanne, mis ilmub alates 2000. aasta jaanuarist, pakkudes huvilistele kirjutisi astronoomilistest sündmustest ja avastustest, astronoomiatehnika arengust, kosmonautikast; samuti võib ajakirjast leida tabelid Päikese, Kuu ja planeetide vaatlustingimuste kohta ning astronoomiaga seotud ürituste eelinfo ja kroonika. Toimetajad: Tõnu Tuvikene, Taavi Tuvikene, Helle Jaaniste, Jaak Jaaniste, Erik Tago ja Tõnis Eenmäe.

Forte (toimetajad Urmas Oja - autouudised, Holger Berg - teadusuudised, Karol Kallas - digiuudised). Auto-, arvuti- ja teadusuudised koondav DELFI veebiajakiri. 2009. aastal (nädalad 1-39) külastas portaali keskmiselt 96 tuhat kasutajat nädalas.

Skeptik.ee (toimetaja Martin Vällik) MTÜ Eesti Skeptik koduleht, mis populariseerib skeptilist ja kriitilist mõtlemist ning teaduse meetodeid. Esimene sissekanne lehel pärineb 7. aprillist 2007.

Teadusportaalid ja nende kasutajaskond³

RAADIO

Kuigi teadusuudised jõuavad mõnikord paljude raadioprogrammide uudistesse, pakuvad sügavamat käsitlust teadussaavutustest ja teadlastest kolm raadiojaama: Kuku, Vikerraadio ja Raadio 4.

Kuku eetris on 2009. aasta sügisel järgmised saated:

Raadioentsüklopeedia (saatejuhid Hallar Lind, Hardo Aasmäe). Tegemist on lühiformaadiga, mis toob ca 5 minuti jooksul kuulajani käsitlusi  loodusest, ühiskonnast, ajaloost ja inimkonna tegemistest üldisemalt. Raadioentsüklopeedia on eetris iga päev kell 10:30 ja kordub õhtul kell 18:30. Laupäeviti kell 7-8 on kordusena eetris kõik nädala jooksul kõlanud entsüklopeediad.

Loodusajakiri (saatejuht Toomas Jüriado). Loodusemagasin, mis on eetris neljapäeviti kell 10:15-10:30. Saadet korratakse neljapäeval kell 21.00-21:15.

Kukkuv õun (saatejuht Margus Maidla). Kuku raadio (loodus)teadussaade, mis käsitleb mõnda teadussaavutust, -nähtust -valdkonda või -probleemi. Saade on eetris pühapäeviti kell 15:00-16:00, kordus neljapäeviti kell 22:00-23:00 ja pühapäeviti kell 21:00-23:00.

Vikerraadio eetris on 2009. aasta sügisel järgmised saated⁴:

Teadusuudis (toimetaja Priit Ennet). Lühiformaat (pikkusega 2-5 min), mis tutvustab kuulajale ühte teadussaavutust või teadlast. Teadusuudis on eetris iga päev kell 8.25.

Raadio ööülikool. Loenguformaat, kus mõni teadlane või ekspert arutleb mõnel tema tegevusvaldkonda puudutaval teemal. Saade on eetris laupäeviti kell 22.10-23.00. Kordusena on saade eetris Klassikaraadios pühapäeviti kell 22:05-23:00.

Lisaks leiab teadus teemana kajastamist mitmetes teistes saadetest, nt 6pakk, Keskööprogramm jms. Populaarteaduslikud ja silmaringi arendavad on veel sellised
saated nagu Kuula rändajat, Aja jälg jms.

Raadio 4s on 2009. aasta sügisel eetris järgmised saated:

Njutonovo jabloko
Spektr (toimetaja Tamara Kalantar). Saade on eetris neljapäeviti kell 13.30-13.45. Saade tutvustab teadussaavutusi ja uusi teadmisi elusast ja eluta maailmast, teadusajakirjandust jms.

Akvatorija (autor Andrei Sozinov). Saade on eetris kolmapäeviti kell 13:05-13:30. Saade tutvustab Eestimaa veekogusid. Tänavu on suurem rõhuasetus Läänemere seisundil.

Krugozor (saatejuht Inga Palmiste). Peaasjalikult haridusteemadele keskendunud saade, mis on eetris üle nädala reedeti kell 10.30-10.45.

Kuulajaskond (esmaesitlus, keskmine kuulajate arv tuhandetes veerandtunni kohta, kevad 2009)

TELEVISIOON

Eesti telekanalitest pakub regulaarset teadusprogrammi vaid avalik-õiguslik televisioon. Juhuprojekte toovad ekraanile ka erakanalid (nt 2009. aasta sügsel hakkas Kanal 2 näitama dokumentaalsarja "Jalutuskäik dinosaurustega", paar aastat näitas TV3 keskkonnamagasini "Tasakaal" - lõpetas 2008. aasta kevadel).

Telehooajal 2008/2009 jõudis ETV ekraanile ühtekokku 158 saateühikut. Ülevaate saadetest ja nende vaatajaskonnast annab alljärgnev tabel.

Eesti Televisiooni saated 2008/2009

LISA 1.

Mõelge palun teemade ja eluvaldkondade peale, mis Teile elus huvi pakuvad. Kuivõrd Teid huvitavad järgmised teemad? 

¹ 2008. aastal küsitlesime esimest korda nii eestlasi kui mitte-eestlasi

² Tiraažid ja lugejanumbrid pärinevad ajakirjade toimetustelt

³ Tiraažid ja lugejanumbrid pärinevad ajakirjade toimetustelt

⁴ 11. oktoobrist alustas Vikerraadios taas pooletunnine teadussaade "Labor" (oli eetris ka 2005 kuni 2007). Saates räägivad Eesti ja teiste maade teadlased oma uuematest tegemistest, kommenteerivad ilmaelu teaduslikust vaatepunktist ja jagavad taustateadmisi maailma mõistmiseks.

Dokument pdf formaadis