Benjamin Thiria ja Jun Zhang New Yorgi ülikoolist kirjutavad ajakirjas Applied Physics Letters veepumbast, mis on inspireeritud linnu tiivalöökidest. Eks ole ju nii, et kui lind lendab, suunab ta tiibadega väikesi õhumasse ühes suunas ja tõukab end sellega ise teises suunas. Thiria ja Zhangi leiutatud pump liigutab vedelikku soovitud suunas ka mõnes mõttes just samamoodi. Kuigi kui täpne olla, siis natuke ikka teistmoodi ka.

Nende pump on neljakandiline toru, mille kahes vastasseinas on plaadid, mis liiguvad teineteisega kokku ja lahku. Plaatide küljes on terve rida kolmnurkseid sakke või hambaid, mille üks serv on otse ja teine kaldu. Need sakid on siis nagu terve rida linnutiibu. Kui plaadid koos nende ebasümmeetriliste sakkidega kiiresti kokku-lahku liiguvad, siis hakkab toru täitev vedelik ühes kindlas suunas voolama. Ent see ju ongi pumba mõte, et vedelik ühes kindlas suunas voolaks.

Thiria ja Zhang leiavad, et nende linnutiivaline pump võiks kasutust leida näiteks tööstusmasinates, milles tekib tihtilugu kõva vibratsioon. Just selle vibratsiooni energiat saakski rakendada nende hambuliste plaatide liigutamiseks ja vedeliku pumpamiseks. See on hea, sest vibratsioonienergia läheks ju muidu täitsa tühja. Pealegi jääb vibratsioon ise väiksemaks, kui see annab energiat pumbale. Seetõttu väheneb ka masinamüra, kõigil on hea meel ja töö läheb lennates.