^{Toimetas Kirsikka Kurg}

Arstidele on juba ammu teada, et psühhostimulaatorid sobivad oma paradoksaalse mõjuga hüperaktiivsuse ravimiseks. Alates 50-ndate keskpaigast on miljonid lapsed ja täiskasvanud saanud tänu stimuleerivatele ravimitele leevendust oma aktiivsus- ja tähelepanuhäirele (ATH). Siiamaani on aga selgusetu olnud, kuidas täpselt stimulandid kontrollivad hüperaktiivsust. Nüüd võib teadlastel aga seletus olla.

Psühhostimulaatorid on ravimid, mille hulka kuulub näiteks metüülfenidaat (tuntumate kaubanduslike nimedega on Ritalin, Concerta ja Methylin) ja metamfetamiin. Need on ained, mis suurendavad psüühilist ja motoorset aktiivsust, parandavad väsimuse korral vaimse ja kehalise töö kvaliteeti ning hulka. Ligi 1,29 miljonit last kasutab ATH raviks stimulaatoreid.

Nüüd on teadlased aga avastanud võimaliku mehhanismi, mille abil teatud stimulandid saavutavad motoorse aktiivsuse pidurduse. USA teadlane David Erlij tuvastas koos kolleegidega loommudelil nõrvilõpmete võrgustiku, mille dopamiini D4 retseptorite stimuleerimine pidurdab motoorset aktiivsust. See võrgustik paikneb sügaval ajus basaalganglionides ja taalamuses.

Professor Erlij sõnul on avastus oluline, kuna laiast kasutusest hoolimata ei olnud päris selge, miks normaalselt dopamiini signaale stimuleerivad ravimid teatud juhtudel hoopis vähendavad aktiivsust. Psühhostimulantide terapeutilise toime baasil võib oletada, et aktiivsus- ja tähelepanuhäire on põhjustatud aju dopamiinergilise süsteemi kõrvalekalletest. Ebatavaline on sel juhul ka ilmselt D4 retseptorit kodeeriv geen.

Erlij avaldas lootust, et nüüd, kui on teada hüperaktiivsust „rahustav” piirkond ajus, võib olla võimalik töötada välja uusi ja paremaid ravimeetodeid ATH leevendamiseks ning raviks.

Vaata veel: How Stimulant Calm Hyperactivity (ScienceBlog)