Hormooni ainult positiivses valguses kujutamist on ka eelnevalt kahtluse alla seatud. Näiteks 2011. aastal tehtud uuringus leiti, et see tekitab enda kultuurilise ja etnilise grupi suhtes positiivseid eelarvamusi, tõstes gruppide vahelisi barjääre. Uues Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes ilmunud töös kontrolliti, kas ja millisel määral oksütotsiin ebamoraalse käitumise avaldumist soosib.

Nähtuse uurimiseks kasutati juba valetamist uuritavates katsetes tihti kasutava eksperimendi variatsiooni. Carsten de Dreu töörühm värbas 60 vabatahtlikku ning jagas nad kolmeliikmelisteks gruppideks. Iga grupi liikmed viskasid pärast platseebo või oksütotsiini kulli ja kirja ning ennustasid tulemust. Selle õigesti arvamisel sai grupp teatava rahasumma, mis hiljem selle liikmete vahel ära jagati.

Nagu eelnevate eksperimentide põhjal arvata võis, osutusid kõikide gruppide liikmed ebaausateks. Keskmiselt teatasid nad, et ennustasid platseebot sisse hinganud katsealused tulemuse 67 protsendil juhtudest õigesti, mis on 50-50 tõenäosusega katse puhul ebausutav. Oksütotsiini saanud teatasid aga keskmiselt, et ennustasid tulemuse õigesti neljal juhul viiest. Juhul, kui hormoon just selgeltnägemise võimeid ei anna, oleks see olnud veelgi ebatõenäolisem.

Oksütotsiini valetamist soodustav mõju näis kaduvat mängus, kus iga mündiviskaja ainuisikuliselt oma teenitava summa eest vastutas. Samuti leidis töörühm, et isu valetada kadus ka juhul, kui mitte midagi kaalul polnud..