Rühm USA teadlasi heitis uues uuringus pilgu 352 amatöörist jalgpallimängija ajule. Kõik uuritud inimesed tegid aastas mängu käigus peaga keskmiselt üle 1000 löögi. Uuritavatel ilmnesid vanusest ja soost sõltumata muutused aju välimistes kurdudes, täpselt silmade taga. Samuti said nad mälu- ja õppimisvõimet mõõtvates testides kontrollrühmaga võrreldes pisut kehvemaid tulemusi, vahendab ScienceAlert.

Mitte ainult proffide mure

Sagedased peatraumad käivad kaasas kõigi füüsilist kontakti eeldavate sportimängudega, sh jalgpalli, Ameerika jalgpalli ja ragbiga. Enamasti räägitakse neist aga seoses professionaalsete mängijate peapõrutustega. Uus uuring osutab nüüd, et ka õrnematel pealöökidel võib olla oma mõju, mille all ei kannata üksnes profisportlased.

Columbia Ülikooli neuroteadlase Michael Liptoni ja kolleegide varasemad uuringud on näidanud, et amatööridest vutimängijatel muutub valgeaine sarnasel viisil kui ujujatel. Samuti selgus ühes varasemas uuringus, et valgeollus võib muutuda ka ilma peapõrutusteta. Seni on aga olnud teadlastel keeruline näidata nende muutuste seost halvenenud vaimse võimekusega.

LIptoni töörühm töötas nüüd välja meetodi, mis suudab tuvastada kahjustusi aju välimistes kurdudes. Seda välimist kihti nimetatakse hall- ja valgeolluse siirdealaks ehk GWI-ks, millest kuni viimase ajani teati üsna vähe. Teadlased uudistasid seda raskesti uuritavat ja seni vähe uuritud ajupiirkonda difusiooni-magnetresonantstomograafia abil.

Uue meetodiga tegi töörühm ülesvõtteid kõigi uuritavate ajust. Uuringus osalesid amatööridest vutimängijad, kes olid alaga tegelenud vähemalt viis aastat ja mänginud mõne mängu viimase kuue kuu jooksul.

Uuritavatel, kes sooritasid enda sõnul mängides rohkem peaga lööke, oli GWI-s aju esiosas näha märkimisväärseid muutusi. Muutused tekkisid eelkõige piirkondades, mida palli trajektoor pealöögi ajal mõjutab. Töörühm oletab, et vigastus viitab vastulöögile. Ajus tekib justkui sinikas, mis ei asu aga mitte löögi saanud piirkonnas, vaid hoopis kolju vastasküljel.

GWI piirkonna vigastused võivad jääda muudes ajukuvamise uuringutes leidmata või paista tegelikust väiksemana. Töörühm oletab, et jalgpalli pealöökide neuroloogilise mõju uuringud on andnud seni vastakaid tulemusi just sel põhjusel.

Liptoni labori magistrant Joan Song lõi nüüd meetodi, millega MRT-piltidel nähtut paremini  kirjeldada. Songi sõnul on tervetel inimestel kahe ajukoe vahel terav üleminek. Uue uuringu mõte oligi tema sõnul hinnata, kas see üleminek võib peaga pallilöömisest tingitud kergete põrutuste tagajärjel ähmastuda.

Selguski, et rohkem pealööke teinud mängijatel oli valge- ja hallaine piir hägusam. Liptoni sõnul toetab leid tugevalt oletust, et inimeste vähenenud vaimse võimekuse taga võivad olla just need mikrostruktuurilised muutused. 

Teema vajab töörühma sõnul täiendavaid uuringuid. Samas osutab leid, et GWI on ajupiirkond, mida tasub ka edaspidi jalgpalli pealöökide mõju hinnates uurida. Edasistes uuringutes peab selguma seegi, kas pealöögid võivad olla seotud ka tervisehäirete nagu kroonilise traumaatilise entsefalopaatiaga.

Teadustöö ilmus ajakirjas JAMA Network Open.