Jaapani teadlased on nüüd täpsustavalt uurinud, mis on kassi anatoomias sellist, mis lubab tal end õhus vabalanguses vajadusel efektse elegantsiga ümber pöörata ja kõik neli käppa maandumisvalmilt allapoole suunata.

Yasuo Higurashi ja ta kolleegid Yamaguchi Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Anatomical Record, et oluliseks asjaoluks on kasside selgroo eriline paindlikkus, aga eelkõige just selgroo rinnalülide piirkonna paindlikkus, mis on märksa suurem kui selgroo nimmelülide piirkonna paindlikkus.

Teadlased kukutasid katsekasse pehmele padjale ja filmisid nende langemist kiirkaameraga. Et liikumist paremini jälgida, olid nad kasside õla- ja puusapiirkonda kinnitanud erksavärvilised markerid.

Videoid analüüsides jõudsidki teadlased järeldusele, et kasside selgroog ei ole ühtlaselt paindlik.

Selgroo eri osad liiguvad eri moel. Rinnaosas on selgroog eriti paindlik, ja eriti eriti ühes piirkonnas, kus see võib vägagi hõlpsasti pöörduda tervelt ligi 50 kraadi ulatuses.

Selgroo nimmeosa on aga palju jäigem ja hoiab kukkumismanöövri ajal pigem stabiilsust.

Kukkudes pöörab kass esmalt õigesse asendisse pea ja esikäpad, sest just seda paindlik selgroo rinnaosa võimaldab.

Seejärel sätib end õigesse asendisse tagakeha koos tagumiste käppadega. Selgroo jäigem nimmeosa toimib kui stabiilne ankur, mis hoiab keha kergemat esiosa liigselt pöördesse minemast.

Kasside refleksiivne võime kukkudes keerukalt manööverdades käpad allapoole suunata kaitseb neid tõsisemate vigastuste eest.

Higurashi ja kaasautorid loodavad, et nende uurimistulemustest võib abi olla loomaarstidele, kes ravivad kasside selgroovigastusi. Võib-olla tunnevad tulemuste vastu huvi ka biorobootikud. Ja edasiarendust leidis uuringus kindlasti loomade liikumismudelite matemaatika.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.