Viimastel aastatel pole allergikute hulk enam Eestis massiliselt kasvanud. Ressi sõnul paraneb inimeste teadlikkus oma tervisest pidevalt ja arstid suudavad abivajajaid üha tõhusamalt aidata. Allergoloogi hinnangul jõuti tasakaaluni tänu parematele ravivõimalustele ja infoliikumisele. "Ma arvan, et me oleme jõudnud teatud platoole ja väga palju uusi allergikuid enam juurde ei tule," kinnitas Ress saates "Terevisioon".

Isegi kui kevadine tänavatolm paljudel silmad vett jooksma paneb, pole selle taga enamasti allergeen. Tegu on puhtalt mehaanilise ärritusega, mis vaevab eriti tugevalt juba varasemate krooniliste hingamisteede muredega inimesi. "Põletikus limaskest lihtsalt tajub seda rohkem, ärritub ja meil tekib rohkem sümptomeid," selgitas Ress. Leevendusena soovitavad arstid eelkõige apteegis müüdavaid soolalahuseid.

Tõelised kevadised allergiad saavad hoo sisse hoopis puude õitsemisega. Lõunatuuled kannavad sarapuu ja lepa õietolmu Eestisse juba siis, kui kohalik loodus alles ärkab. Eestimaalaste suurimat vaenlast, kaske, hoiab praegu tagasi vaid heitlik ilm ja miinuskraadid. "Meie peasüüdlane kask, kes meil väga sageli probleeme tekitab, ei ole küll veel õitsema hakanud, temani on veel aega," nentis allergoloog.

Uued toiduvalikud toovad ootamatuid tagajärgi

Samas tekitavad toitumistrendid kaasa uusi terviseprobleeme. Eesti pere- ja lastearstidele suunatud sümpoosionil selgus hiljuti, et kliinilisse pilti on ilmunud varem vähelevinud pähkliallergiad. Teadlased näevad selget seost inimeste laieneva toidulaua ja immuunsüsteemi äkiliste reaktsioonide vahel. "Suuremaks probleemiks on kujunenud midagi, millele me varem ei osanud nii palju tähelepanu pöörata," tõdes Krista Ress.

Inimeste isiklikke menüüvalikuid suunavad tugevalt meedias levivad tervisenõuanded ja uued toitumisuskumused. Ühtede toiduainete vältimine ja teiste eelistamine muudab aga otseselt kogu elanikkonna terviseprofiili. Ühtlasi määrab see ära ühiskonnas domineerivad allergiad. Tervislikuna näiv menüümuutus võib seega viia täiesti uute tervisemurede tekkeni.

"Kui üritame midagi vältida ja muudame oma toitumismustreid, siis see mustrite muutmine mõjutab tegelikult ka seda, mis hetkel allergiavaldkonnas prevaleerib," nentis doktor.

Kaasaegne diagnostika aitab arstidel õnneks üsna täpselt eristada põhiallergeene nendega kaasnevatest ristallergiatest ja spetsialistidel sagedasemate murede tekkepõhjused kiiresti tuvastada. Keerulistest laboritulemustest olulisemaks peavad tohtrid aga patsiendi reaalset enesetunnet ja sümptomite kiiret leevendamist. "Me ravime inimest, mitte analüüse, ehk kui inimesel on kaebusi, siis me katsume teda aidata," sõnas Ress

Pidev valmisolek

Kroonilised allergikud peaksid jälgima pidevalt õietolmu näidikuid ja vastavaid kaarte. Kuna Eesti kevad pakub alati ilmastikuüllatusi, ei saa keegi täpset hooaja algust kalendrisse märkida. Suurema kogemustega patsiendid kannavad vajalikke ravimeid igaks juhuks pidevalt kaasas ja õigeaegne reageerimine hoiab ära kõige hullemad vaevused. "Eestlased on tavaliselt harjunud sellega, et nad peavad olema alati kuu aega ette ja taha valmis," kirjeldas allergoloog.

Vaatamata meditsiini tormilisele arengule näeb kliinilises praktikas endiselt ebaselgeid olukordi, kus täpset diagnoosi kohe ei leita. Iga haruldast reaktsiooni ei suuda teadlased ja arstid veel sajaprotsendilise kindlusega laboratoorselt kinnitada. Pealegi võib inimese immuunsüsteem reageerida isegi kõige süütumatele ühenditele, mistõttu vajab diagnostika pidevat edasiarendamist. "Loomulikult on meil pikk tee minna sinnamaani, kus julgeksin öelda, et saame kõike ilusti diagnoosida," tunnistas Ress.

Tulevikuvaates ei piirdu arstid enam pelgalt sümptomite allasurumisega, vaid pakuvad haigustele püsivamaid lahendusi. Näiteks õpetavad spetsialistid allergeen-immuunravi abil immuunsüsteemi uuesti õigesti käituma. Kaasaegne lähenemine aitab inimestel pikaajalistest ja kurnavatest vaevustest täielikult vabaneda: "Arstide eesmärk ongi inimese elukvaliteeti parandada ja kaebused ära võtta."