Nokklooma karvade värviterakesed lähendavad teda koolibri ja paabulinnuga
Nokkloom on üks eriskummalisemaid loomi, kes maakeral ringi paterdab. Tal on pardi nokk ja pardi jalad, saarma kere ja kopra saba. Lisaks on ta ka mürgine, tunneb elektrivälja ja muneb mune, kuigi on imetaja.
Nüüd on teadlased avastanud talle ühe eriskummalisuse veel juurde.
Jessica Dobson ja ta kolleegid Belgiast Ghenti Ülikoolist kirjutavad ajakirjas Biology Letters, et nokklooma karvarakkudes sisalduvad melanosoomid ei sarnane mitte ühegi teise looma ega linnu omadega.
Melanosoomid on väikesed rakuorganellid, mis toodavad ja talletavad pigmente nimega melaniin. Need pigmendid annavad loomade nahale, karvadele ja silmadele värvi.
Dobson ja ta kaaslased tuvastasid elektronmikroskoobi all, et nokklooma karvarakkude melanosoomid on kerakujulised ja seest õõnsad.
Õõnsaid melanosoome ei ole ühelgi muul imetajal seni leitud. Õõnsaid melanosoome leidub lindudel, aga lindude õõnsad melanosoomid ei ole kunagi kerakujulised, vaid enamasti lapikud.
Nokklooma melanosoomide õõnsus ja kerakujulisus on seega ainulaadne ja ootamatu kombinatsioon. Miks nokkloomal just sellised melanosoomid olema peavad, ei oska teadlased seletada.
Lindudel annavad õõnsad melanosoomid sulgedele erilise sillerduse, nagu võime täheldada näiteks paabulinnul või koolibril. Sillerdus tuleneb valguse hajumisest õõnsa melanosoomi pindadelt.
Nokklooma ümarõõnsad melanosoomid aga mingit erilist sillerdust ei loo, nad ei ole rakus selleks sobivalt paigutatudki. Nokklooma karv on lihtsalt ilma sillerduseta tumepruun, isegi mitte eriliselt erksatooniline.
Teistel imetajatel annavad kerajad, seejuures, tõsi küll, mitteõõnsad melanosoomid karvadele punaka või oranžika tooni, mitte nii väga pruuni.
Nokklooma on varemgi peetud justkui mingiks imetajate ja lindude vahevormiks. Õõnsad melanosoomid annavad talle nüüd linnulikkust veelgi juurde.
