Pärilik hemokromatoos ehk rauasalvestustõbi sunnib organismi liigselt rauda koguma. Põhja-Euroopas väga sage haigus puudutab laias laastus ühte inimest paarisajast. Kuigi tegemist on päriliku murega, ei avaldu see kõigil inimestel ühtemoodi. Paljud elavad aastaid sümptomiteta, teistel aga tekivad rasked maksa-, südame- ja liigesekahjustused.

Haigust diagnoositakse sageli hilja, sest esimesed märgid on väga ebamäärased. Olukorra muudab keerukamaks tõsiasi, et patsiendid kannavad haigust tekitavate geenide erinevaid variante. Arstid pööravad praegu enamasti tähelepanu vaid paarile kõige levinumale geenidefektile. "Päriliku hemokromatoosi näol on tegu haigusega, millel on kirju sümptomaatika ning geenivariantide avaldumise ennustamine on keeruline," tõdes Tartu Ülikooli genoomika instituudi nooremteadur Miriam Nurm.

Kuula ka Priit Enneti interjvuud Miriam Nurmega saates "Labor".

Nurm soovis koos genoomika-metaboloomika kaasprofessori Toomas Halleri juhitud uurimisrühmaga mõista, kuidas kindlad geenivariandid päriselus inimeste tervist mõjutavad. Töö käigus koorus välja üllatav leid HFE p.S65C nime kandva variandi kohta. Kuigi seda on siiani peetud kliiniliselt väheoluliseks, näitasid nüüd teadlased, et selle geenivariandi kandjad maadlevad teistest sagedamini naha ning kuse- ja suguelundkonna muredega. Mõju avaldus eriti selgelt neil, kes kandsid korraga kahte haigusega seotud varianti.

Teadlased kõrvutasid uuringus enam kui 211 000 Eesti Geenivaramu ja 405 000 Ühendkuningriigi biopanga doonori andmeid. Nad kasutasid fenotüübipõhist seoseuuringut ehk PheWAS-meetodit, et otsida seoseid geenivariantide ja sadade erinevate haigusdiagnooside vahel. "Tahtsime uurida, kuidas see haigus avaldub Eesti geenivaramu geenidoonoritel, kes kannavad mõnda peamisest kolmest päriliku hemokromatoosi geenivariandist," täpsustas Nurm. Töörühm kontrollis ka patsientide laborianalüüside vastuseid ja diagnoosikoode.

Andmed paljastasid, et kahe p.S65C variandiga meestel on võimalus saada eesnäärmehäirete diagnoos peaaegu 15 korda suurem kui ülejäänud rahvastikust. Samuti selgus uuringust, et meestel, kellel on kaks haigust põhjustavat geeniviga – tingimusel, et vähemalt üks neist on S65C –, avastatakse eesnäärmeprobleemid keskmiselt 11 aastat varem kui neil, kellel seda geenivarianti pole.

Lisaks ilmnes tugev seos nahamuredega. Analüüs näitas, et nahapõletike ja allergiate all kannatasid koguni 42 protsenti neist patsientidest, kellel esines täpselt ühe kindla geenivigade paari (C282Y ja S65C) kombinatsioon.

Peale tuntud vigadele kaardistasid teadlased genoomiülest seoseuuringut tehes täiesti uue mõjutaja. Uurijad leidsid muutuse CP-geenis, mis häirib organismis raua ja vase ainevahetust reguleerivat valku nimega tseruloplasmiin. Varasemalt on eksperdid sama riket täheldanud Parkinsoni tõve ja rasvmaksa all kannatavatel patsientidel. "Leidsime ka uue ja tugeva mõjuga geenivariandi, mis võib mõjutada nii raua‑ kui ka vaseainevahetusega seotud haiguste avaldumist ja kulgu," lisas Nurm.

Kuigi suurandmed andsid tõve olemusest selgema pildi, on tööl omad puudused. Näiteks leidus Ühendkuningriigi andmestikus suhteliselt vähe inimesi, kes kandsid kahte S65C varianti. Samuti mõõdavad perearstid igapäevases praktikas vase ainevahetusega seotud valkude taset väga harva. See muutis uuelt avastatud variandi mõju lõpliku hindamise osaliselt keerukamaks.

Värsked teadmised annavad tugeva tõuke muuta rauasalvestustõve diagnoosimist isikupõhisemaks. Uurimisrühm soovitab vaadata üle Eesti ravijuhised ja kaaluda p.S65C variandi kaasamist ka ebatüüpiliste rauasalvestustõve juhtumite geenitestimisse.

Eriti oluline on see ebatüüpiliste sümptomitega või seksuaaltervise muredega kimpus olevate patsientide puhul. "Nende abil saame viia kokku geenid ja nendega seotud sümptomid," sõnas Nurm: "Samuti võimaldavad nad uurida ka populatsioonis esinevaid haruldasemaid variante, mis muidu tähelepanuta võivad jääda."

Uuring ilmus ajakirjas BMC Genomics.