"Ateroskleroos on oluline, sest põhilised haigused, mida paljud keskealised ja vanemad kardavad, nagu infarkt ja insult, põhinevad aterosklerootilistel muutustel," ütleb ravimiameti kliiniline hindaja ja Tartu Ülikooli värske doktor Juta Kraav. Samas on juba 1990. aastate lahkamisuuringutest teada, et haigusele viitavad protsessid algavad märksa varem. Toona ilmnes, et juba päris väikestel lastel on veresoone seinas ateroskleroosile viitavaid rasvladestusi ja sidekoelisi naaste.

"See on tekitanud huvi, kui palju ja millised on need veresoone muutused juba nooremas eas, ning millega me saaksime neid protsesse mõjutada," märgib Kraav. Neile küsimustele otsis ta vastust ka oma hiljuti kaitstud doktoritöös. Selleks vaatas Kraav Eesti ja Soome laste pikaajaliste jälgimisuuringute andmeid. Ehkki kaks uuringut olid erineva ülesehitusega, vaatas ta kolleegidega mõlemas uuringus osalenud laste tervisenäitajate muutust kaheksa aasta jooksul.

Täpsemalt huvitas Kraavi, kuidas on veresoonte tervis seotud muude näitajatega: kehalise aktiivsuse, kehalise võimekuse, keha koostise ja luustiku arenguga. "Kõige rohkem huvitas meid see, kuidas see kõik koos toimib. Kas neid näitajaid ühiselt vaadates avaldavad nad mõju ka üksteisest sõltumatult?" sõnab ta

Tervis algab algkoolist

Senise teadmise põhjal võis eeldada, et kehaline aktiivsus mõjutab veresooni keha koostise kaudu: kui laps liigub vähe, on tal kehas rohkem rasvmassi ja seeläbi ka veresoontel suurem rasvladestuste oht. "Lõpuks aga selgus, et keha rasvamass ja kehamassiindeks olid veresoonte seinamuutustega seotud kehalisest aktiivsusest sõltumata," tõdeb Juta Kraav.

Soome lastel hindas ta lisaks seitset tervisenäitajat, millel soovitab südametervise jälgimiseks silma peal hoida Ameerika Südame-assotsiatsioon: kehalist aktiivsust, toitumist, keha koostist ehk kehamassiindeksit, vere kolesterooli- ja suhkrutaset, vererõhku ning suitsetamist. 

"Vaatasime nendest seitsmest komponendist koosnevat skoori. Selgus, et juba kaheksa-aastaste laste skoor oli seotud nende tulevase veresoonkonna seisundiga," toob Kraav välja. Ehkki lapseea skoor ei ennustanud teismeea tervist täielikult, näitas see, et juba väga noores eas jääb kõikidest riskiteguritest märk maha.

"Ateroskleroosi areng saab alguse sellest, et veresoone kõige valendikupoolsem kiht ei tööta enam nii hästi. Kui see enam hästi ei tööta, langeb funktsioon ka teistes veresoone osades ja lõpuks häirub kogu veresoone talitlus," selgitab Kraav. Kui terve veresoon laseb läbi ainult teatud aineid, siis normaalselt töötamast lakanud veresoone seina ladestub ka rasv. Veresoonde ladestudes tekitab see põletiku, mis hakkab omakorda nõiaringina veresoone kihti kahjustama. Lõpuks võib tekkida tromboos, mis avaldubki haiguse väljalöömisena.

Oma doktoritöös vaatas  Kraav nii uuritud laste arterite elastsust kui ka arteriseina paksust. Täiskasvanutel on arterite seinapaksus märk ateroskleroosi tekkest. "Lastel leidsime aga, et veresoone sein võis pakseneda ka mitte kahjulike tegurite mõjul," märgib värske doktor.

Lastel muutusid veresoonte seinad paksemaks ka suurema kehalise aktiivsuse korral. Kraav rõhutab, et liikumine ei ole veresoontele kuidagi kahjulik. Pigem oli näha, kuidas suurem kehaline aktiivsus sundis artereid kohanema: kuna rõhk soontele kasvas, pidid selle seinad tugevamaks muutuma, et rõhule vastu panna. "Veresoon oli liikumise tulemusel elastsem. Elastsemad veresooned on seotud parema talitluse ja väiksema koormusega südamele," selgitab Kraav.

Just viimane leid on tema sõnul oluline teadlastele ja arstidele. Kui täiskasvanud patsiente jaotatakse veresoone ehituse näitajate põhjal riskirühmadesse, siis laste ja noorte diagnostikas neid praegu ei kasutata. Nimelt pole laste kohta veel selge, millised on näitajate seosed ja milline muutus viitab haigusele. "Kui täiskasvanud inimesel on südame-veresoonkonna haigus ja suurenenud veresoone jäikus, on ta eriti suures riskirühmas ja vajaks tugevamat sekkumist. Lastega peab aga olema väga ettevaatlik, et tulemusi üle ei tõlgendataks," arutleb Kraav.

Kõige vähem uuritud teemana hindas ta oma töös luu mineraalse koostise ja artrite tervise seost. Täiskasvanutel on seda seost uuritud ja näidatud, lastel aga seni mitte. Nüüd tulid sellised seosed esile ka laste kohta. "Muidu arvasime, et kuna kehakaal mõjutab nii luid kui ka artereid, siis seda arvesse võttes seoseid ei ole. Tegelikult olid seosed teistest muutujatest, nagu liikumisest või suitsetamisest, täiesti sõltumatud," toob Kraav välja.

Kõik pole kadunud

Doktoritöö tulemuste valguses on Juta Kraavil lohutav sõnum nendelegi noortele, kes gümnaasiumiealisena pole järginud parimaid elustiili valikuid. Ehkki ta ise seda ei uurinud, on varasemast teaduskirjandusest teada, et noorusea möödalaskmiste mõju on võimalik tagasi pöörata. "Oma liikumis- ja toitumisharjumusi parandades on võimalik saavutada tase, nagu oleksid alati tervislikult käitunud," tõdeb ta.

Põhiline on Kraavi sõnul püüda liikuda vähemalt 60 minutit päevas ja vaadata üle oma toitumisharjumused. Nii säilivad nii liikumusharjumus kui ka tervislik kehakaal. Soome laste pealt nägi ta, kuidas kehalise aktiivsuse norme täitnud laste arv kukkus kaheksa aastaga kolinal. "Kui esimesel mõõtepunktil kaheksa-aastasena liikus piisavalt umbes 80 protsenti noortest, siis 16-aastaselt langes see 30 protsendi peale," täpsustab ta. Käsikäes kehalise aktiivsusega käisid alla ka noorte vererõhunäitajad.

Lapsevanemale paneb Kraav südamele, et lapsed ongi liikuma mõeldud. Seejuures loeb liikumisena isegi lihtlabane mäng. "Vanematele oleks kindlasti palju mugavam, kui lapsed liiguksid ainult siis, kui nad on organiseeritud sporditegevuses. Tegelikkuses on aga neile hea ja tervislik ka see aktiivne mäng, mida nad teevad kodus, isegi kui see tekitab segadust ja võib mõnikord tüütu olla," muigab ta.

Juta Kraav kaitses doktoritöö "Determinants of arterial structure and function in healthy children and adolescents" ("Arterite struktuuri ja funktsiooniga seonduvad tegurid tervetel lastel ja noorukitel") 26. märtsil Tartu Ülikoolis. Tööd juhendasid pediaatria professor Vallo Tillmann ja treeninguteaduse professor Jaak Jürimäe Tartu Ülikoolist. Oponeeris professor Craig Williams Exeteri Ülikoolist.