Uuring viidi läbi rahvusvahelise OH4Surveillance projekti raames, mille käigus koguti 2025. aastal aprillist oktoobrini puuke viies maakonnas: Harju-, Tartu-, Lääne-Viru-, Pärnu- ja Saaremaal.  Eesmärk oli saada igast piirkonnast vähemalt tuhat isendit ning seejärel analüüsida, milliseid haigustekitajaid nad kannavad.

Kõige rohkem koguti puuke Rakveres, Kuressaares ning Tabasalus. Peaaegu kõik kogutud puugid määrati võsapuukideks, ainult üks kuulus laanepuukide hulka. Mõlemad liigid võivad inimesele üle kanda puukentsefaliidi viirust ja puukborrelioosi tekitavaid baktereid.

Kõrgeim puukborrelioosi tekitajate levimus tuvastati Lääne-Virumaa puukides. Seal olid  positiivsed ligi pooled analüüsitud puukidest, madalaim levimus registreeriti Saaremaal, kus borrelioosibakterit kandis iga viies puuk. 

Terviseameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna peaspetsialist Maria Vikentjeva sõnul on Lääne-Virumaal kõrget borrelioosi levimust täheldatud juba mitmel aastal järjest. "See viitab sellele, et piirkonnas on suur nakatunud puukide osakaal. See võib olla seotud kohalike keskkonnatingimustega. Näiteks on Rakvere piirkond puukidele väga soodne ning seal liigub palju peremeesloomi, kes haigustekitajaid kannavad," selgitas ta.

Vikentjeva sõnul võivad soodustada nakkuse levikut just linnalähedased ja kinnisemad rohealad. "Sarnast mustrit on täheldatud ka varasemates uuringutes: linnakeskkonnas võivad puugid kanda rohkem haigustekitajaid kui metsades, sest nad toituvad pidevalt samadel loomadel," ütles ta.

Uuring kinnitabki, et puugid ei ole enam ammu ainult metsade probleem. Neid leidub üha enam ka linnaparkides ja terviseradadel. "Puugid on linnastunud. Inimene peab olema tähelepanelik igal pool, kus ta looduses liigub ja seda nii linnas kui ka linnast väljas," rõhutas Vikentjeva. Sarnast mustrit täheldati juba 2023. aastal Tervise Arengu Instituudi läbiviidud linnapuukide uuringus. 

Saaremaal oli aga borrelioosi levimus madalam – bakterit kandis iga viies puuk, kuid puukentsefaliidi viirust tuvastati ülejäänud maakondadest märksa sagedamini. Vikentjeva sõnul on seda keerulisem selgitada. Lisaks, kui Lääne-Virumaalt on olemas mitme aasta andmed, siis Saaremaalt kõigest ühe aasta tulemused. Seega ei saa põhjapanevaid järeldusi teha.

"Puukentsefaliidi viirus esineb koldeliselt: kui piirkonda satub nakatunud loom, võib sinna tekkida viiruskolle. Seetõttu võib mõnes kohas esineda viirust rohkem," selgitas ta.Uuringu järgi esines puukentsefaliidi viirust 0,4 protsendis analüüsitud puukidest. Kõrgeim piirkondlik näitaja oli eelmisel aastal Saaremaal, samas kui Lääne-Virumaa puukides viirust ei tuvastatud.

Harva, kuid siiski võimalik on ka see, et üks puuk kannab korraga mitut haigustekitajat."Meie andmetel oli selliseid juhtumeid alla ühe protsendi. Leidsime vaid kolm puuki, mis kandsid korraga nii borrelioosi kui ka entsefaliidi tekitajat," ütles Vikentjeva.

Vikentjeva sõnul on puugid tänavuse varajase ja sooja kevade tõttu juba aktiivsed. "Praegused ilmastikuolud ehk stabiilne soojus ja päikesepaistelised päevad on puukidele väga soodsad," ütles ta.

Möödunud aastal registreeriti Eestis kokku 3276 puukborrelioosi ja 143 puukentsefaliidi juhtu.

Terviseamet tuletab meelde, et pärast looduses viibimist tuleks end alati üle kontrollida, nii kohe koju jõudes kui ka järgmisel hommikul. Puukentsefaliidi vastu kaitseb vaktsiin, samas kui borrelioosiriski saab vähendada vaid puugi kiire eemaldamisega.

Puukentsefaliidi vaktsineerimisskeem koosneb kolmest süstist ning vaktsiinikuuriga on soovitatav alustada varakevadel, et tagada kaitse puugihooaja alguseks. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte doosi on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Vaktsineerida saab paljudes perearstikeskuses, vaktsineerimiskabinettides, erapraksistes ja mitmetes apteekides üle Eesti.