Mõlemad töörühmad keskenduvad epilepsiahaigete uurimisele, kelle ajusse on juba niigi epilepsiakolde leidmiseks implantaat siirdatud. Mäluprotsesside paremaks mõistmiseks kavatsetakse aju üldisest aktiivsusest välja sõeluda muu hulgas aktiivsusmustrid, mida võib märgata, kui aju mälestusi talletab ja uuesti teadvusesse toob.

Pennsylvania osariigis resideeriva Michael Kahana töörühma lõppeesmärgiks on aju üldise sooritusvõime ühtlaselt kõrgel tasemel hoidmine. Viimase tarbeks palutakse katsealustel mängida lihtsamat sorti mälumängu ning seejärel kõrvutada halvemate ja paremate tulemuste ajal nähtud aktiivsusmustreid. Nõnda loodetakse luua isikustatud algoritmid, mille alusel aju sobivalt stimuleeritakse.

Itzhak Fried plaanib kolleegidega California ülikoolist minna kaugemale ja luua implantaat, mis katsealuste sooritusvõimet parandab. Täpsemalt plaanitakse sihikule võtta entorhinaalne ajukoor, mis söödab infot mälu ja õppimisvõimega seostavasse hipokampusesse. Friedi lootus põhineb suuresti kaks aastat tagasi ilmunud tööl, milles näidati, et ajuosa stimuleerimine tõstab taksosimulaatori mängus inimeste üldist sooritusvõimet.

Kuigi seni pole aju elektrilisel stimuleerimisel kahjulikke mõjusid märgatud, plaanivad teadlased stimulatsiooni võimalikult selgepiirilisena hoida. Samuti rõhutavad mõlemad töörühmad, et aju elektrilisel stimulatsioonil on omad piirid ja taolised seadmed ei võimalda praeguse seisuga juba kaotatud mälestusi taastada.