Vene rahvusliku valuuta ostujõu kiiret kadu ei julgenud aasta algul ette näha keegi, nagu ei suuda ka ükski jõud pidurdada massides maruliselt levivat rublamüügi paanikat. Vene keskpank on püüdnud kümnete miljardite dollaritega rublasid ostes ja pööraselt keskpanga laenuintressi kergitades oma raha kaitsta, kuid tulutult. Keegi ei tea, mida toob homne päev. Õigemini kõik vist aimavad.

Samuti on aimatav nähtuse põhjus. Selleks on sõda ukrainlastega. Rublas olev väärtus hakkas kaduma sõjalise konflikti tõttu seatud majanduse ja rahanduse sanktsioonide ning nende sündmuste poolt valla päästetud nafta hinna langemise tõttu. Kuigi nafta hinna langusele on aastatega kogunenud mitmeid üksteisest sõltumatuid põhjuseid, vajavad taolised eeldused hüppeliseks ägenemiseks päästiksündmust.

Päästiku teemaga jätkates, sõna tuleneb ju laskerelvast, milles päästab väike liigutus valla suure koguse energiat, millega püütakse siis vastasele viga teha. Lõppeva aasta puhul peab esile tõstma internetis valla päästetud destruktiivse toimega laskemoona, millega pole varem sõda peetud. Päris palju on viimastel aastatel räägitud küberruumi relvastumisest, relvaks muudetud arvutiviirustest, lahinghäkkimisest, sõjalisest luurest ning infosüsteemide ja kontrollseadmete diversioonidest jne.

2014. aasta läheb ajalukku tänu Venemaale, kes tõi inforuumi lahingtandrile uue ja huvitava võitlusvahendi. See pole otseselt tapariist, aga ei jää viimasele agressiivsuselt alla. Jutt käib netikommentaatoritest kui sõduritest. Kui keegi suudab kõrvale jätta käimasoleva konflikti kõik muud emotsioone ja moraali riivavad tunnused, võib seda uut relva vaadelda neutraalse ja siira huvi positsioonilt. Umbes nagu meessoo esindajad vaatavad pilte relvadest.

Relvaks muudetud netikommentaatorid teeb huvitavaks mitu asjaolu. Nende abil püütakse luua massilisi avaliku arvamuse hallutsinatsioone ja muuta reaalsustaju sõjakoldest kaugemale jäävates, kuid strateegiliselt olulise mõjuga riikides. Sõjaväestatud netikommentaatorid ootavad nähtamatutes kaitsekraavides, mis ümbritsevad küberkodanike populaarsemaid kogunemiskohti, kus käiakse kustutamas infonälga ja joomas infovoogu. Iga kord kui mõnes populaarses blogis, ajalehe online-keskkonnas, Twitteri voos või muus veebiväljaandes mainitakse teatud teemat, läheb valveradaril tuluke põlema ja algab lahing.

Lahing toimub kommentaariumis, väites kirjutatule vastupidist, käivitades ja suunates vaidlusi nii, et deformeerub artiklis käsitletud mõte või fakt ning kannatab selle sisu ja kirjutaja usutavus. Teinekord „lüüakse mättasse“ mõni aktiivsem vastaspoole arvamust toetav kommentaator neid naeruvääristades või kommentaare ebasobivana keskkonna haldajale raporteerides.

Küllaltki sagedasti hõivatakse kommentaariruum nii täielikult, et selles on juhuslikul külastajal raske leida neid arvamusi, mis artikliga nõusuvad. Iseloomulik on erinevate isikute poolt ühesuguste lausefragmentide uuestikasutamine, ingliskeelsete sõnumite kohmakus, kindlate vastast halvustavate mõistete ja märksõnade korduv ja ühine kasutus jne.

Näiteks avastas ajalehe The Guardian võrguväljaande toimetus kevadel Krimmi konflikti ajal, et nad ei suuda akuutset kriisi kajastavate artiklite puhul tagada tasakaalustatud avalikku diskussiooni, sest kommentaarium uppus ühekülgsete, agressiivsete ning propagandistlike kommentaaride all. Kuna artiklite kommenteerimiseks oli vaja end registreerida, avastasid moderaatorid, et suur hulk omapäraste nimedega ja ootamatult aktiivsete kommentaatorite kontod olid registreeritud teatud aegadel ja ning need muutusid aktiivseks alles pärast Ukraina sündmuste algust.

Tänu kaitsjate kogenematusele on sõjaväestatud kommentaatoritel õnnestunud poole aastaga vallutada enamus populaarseid mõttevahetuskeskkondi. Kaitsjate kehvast ettevalmistusest ja sõjalisest allaandmisest kõnelevad mitmete kriise kajastavate artiklite üha sagedasem avaldamine ilma kommenteerimise võimaluseta.

Lõppeva aasta jooksul on palju analüüsitud, kes, kus ja kuidas sõjaväelist netikommentaatorite armeed juhib ja koolitab, aga see ei muuda enam midagi. Sõda on alati inetu. Rahuaega armastavate inimestena peame aga arvestama, et ühel hetkel lõppeb sõjaline konflikt ja relvad taotakse atradeks. Siis pole aga pääsu hästi treenitud kommertsarmeest, mis teeb kõik selle nimel, et sa jooksid ainult teatud jogurtit.