Linnukolju on teistest loomadest kergesti eristatav – silma torkavad mahukas ajukolju ja suured silmakoopad. Ülalõualuud on liitunud ülanokaluuks. Tollest ja tervest hulgast väiksematest luudest moodustub lindudele iseloomulik nokk.

Noka kuju reedab tähelepanelikule loodusesõbrale kohe nii linnu eluviisi kui toitumisharjumused. Röövlindude nokad on teravad ja tugevad, seevastu koonusekujulised nokad sobivad ülihästi seemnete nokkimiseks. Ebatavalise kujuga nokk torkab inimestele kohe silma.

Kui sageli tavatu nokaga linde kohata võib, pole täpselt teada. Kirjanduse põhjal moodustavad sellised sulelised tavaliselt alla ühe protsendi asurkonnast.

Alaska linnu-uurijad on samas pikka aega jälginud sealsete loodevareste (Corvus caurinus) ja ameerika põhjatihaste (Parus atricapillus) populatsioone. Loodevareste hulgas on mõnel aastal koguni viiendik lindudest ebatavalise nokaga. Tihaste hulgas jääb see 15 protsendi piirimaile. Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistuse veebis on tavatutele lindudele pühendatud koguni oma lehekülg.

Miks moondunud nokad tekivad? Sellel võib olla palju erinevaid põhjuseid: looterakkude kasvu- ja liikumishäired, lõualuude häiritud kasv või vale paiknemine.

Viltune või ebanormaalse pikkusega nokk tekib ka siis, kui kahjustada saab ramfoteek ehk nokatupp – ülanokka kattev sarvkiht. See tekib marrasknaha rakkudest ja uueneb paljudel linnuliikidel pidevalt.

Noka arenguhäirete taga võib olla ka kehv toidulaud – vitamiinivaene söök ja kaltsiumipuudus. Kaltsiumi, muuseas, saavad paljud linnud tigude kodadest.

Ka haigustekitajad – viirused, bakterid ja parasiidid – võivad noka kõveraks kasvatada. Teateid tavatute nokkadega lindudest on ka radioaktiivselt saastunud aladelt ja sellistest piirkondadest, kus keskkonda on sattunud suures koguses mürgiseid kemikaale.

Kõver või ebatavaliselt pikk nokk on teadlasele huvitav, kuid mida arvab sellest lind ise? Tartust leitud rasvatihase elu ei tundu sirbikujuline nokk ülemäära segavat. Enamasti elavadki selliste nokkadega linnud üsna tavapäraselt. Söömiseks peavad nad siiski mõnikord tegema suuremaid jõupingutusi – näiteks oma pead kallutama, et toitu kätte saada.

Ülemäära pikk või kõver nokk takistab sulgede eest hoolitsemist. Räpased suled ei hoia kuigi hästi sooja ja võivad külmas kliimas maksta elu. Samuti segab sobimatu nokk vanalindudel pesapoegade toitmist.