Geenid muudavad püütonit peale sööki
Tume tiigerpüüton sööb harva. Kuid kui sööb, siis toimuvad tema kehas põhjalikud muutused. Kolme päeva jooksul pärast söömist kasvavad kõik püütoni organid kuni kaks korda suuremaks, ainevahetus võib aga kiireneda lausa mitukümmend korda. Ent juba kümme päeva pärast sööki, kui eine on seeditud, on jälle kõik nagu enne. Keha on taas väiksem ja ainevahetus aeglasem.
Nüüd on rühm ameerika teadlasi uurinud, kuidas on tumeda tiigerpüütoni söögijärgsed muutused seotud tema geenide aktiivsusega. AUdra Andrew Arlingtoni Texase ülikoolist ja ta kolleegid uurisid nähtust lähemalt püütoni peensoole näitel. Peensool on üks neid organeid, mille mass söömaaja järel kahekordistub ja kus kahekordistub ka toitainete imendumiskiirus.
Uuringust selgus, et pärast seda, kui madu oli kõhu täis söönud, muutus tal vähemalt 2000 geeni aktiivsus. Selgus, et geenide aktiivsus muutuski tõesti üsna täpselt ühes taktis sellega, kuidas muutus peensoole suurus ja talitlus.
Teadlased kirjutavad uuringutulemustest ajakirjas Physiological Genomics ja loodavad, et neid tulemusi saab edaspidi kasutada ka selleks, et inimese elundite talitluse ja geenide aktiivsuse seoseid paremini mõista ja leida selle põhjal uusi võtteid haiguste raviks. Inimene ja madu on küll kehakujult üsna erinevad, aga organite talitluse üldised põhimõtted on ikkagi üsna ühesugused.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa
