Browni ülikooli teadlased eesotsas Christopher Andersoniga võtsid laboris vaatluse alla 20 kameeleoniliiki, kelle võimeid polnud varem üksikasjalikult proovile pandud. Kiirkaameraga tehtud ülesvõtted näitasid, et neist kõige väiksema – liiki Rhampholeon spinosus kuuluva isendi – keele kiirendus ületas Maa gravitatsioonikiirendust 264 korda. Tulemusi autode maailma üle kandes kuluks 100 km/h ulatuva tunnikiiruse saavutamiseks vaid 0,2 sekundit.

 Rhampholeon spinosus. Cristopher Anderson

Kehamassi arvestades ulatub seega keele võimsus 14 040 vatini kilogrammi kohta. Klassikalise käsitluse järgi lihased sedavõrd palju energiat välja anda ei suudaks. Näilist vastuolu selgitab Browni sõnul loomad keelekondi ja keelt kiirendava lihase vahel asuvad lehtjalt paiknevad elastsed kollageenist koosnevad koestruktuurid. Energiat talletab kude aitab keelt suust välja paisata viisil, mis on võrreldav vibu abil noole lendu laskmisega.

Andersoni töörühm oletab ajakirjas Scientific Reports ilmunud töös, et ülikiire keeleni viis evolutsiooniliselt vajadus tõhusamalt saaki tabada. Väiksemad loomad peavad pelgalt elus püsimiseks tarbima oma kehamassi kohta rohkem energiat.

Eelmise rekordihoidjast kameeleoni kiirendus ulatus pelgalt 50-kordse gravitatsioonikiirenduseni, võimsus aga alla 4000 vati kilogrammi kohta. Nõnda jääb Rhampholeon spinosus oma keele poolest alla vaid nime Bolitoglossa kandavale salamandrile. Andersoni loogikat järgides võiks suuta tollele konkurentsi pakkuda maailma kõige väiksem Madagaskari saarel asuva kameeleon.