Põhja pool elavate inimeste silmad ning aju on suuremad, näitas Oxfordi ülikooli kogudest pärinevate inimkoljude mõõtmine. Suured silmad ning toekam aju nägemispiirkond lubab inimesel hästi näha ka siis, kui päikesevalgust napib.

Öise eluviisiga primaatide silmad on suuremad kui nende päeval tegutsevatel sugulastel.

Samuti on suuresilmsed need linnud, kes alustavad laulmist koidueelses hämaruses.

See viis Oxfordi ülikooli antropoloogid Robin Dunbari ning  Eiluned Pearce´i mõttele, et sarnane nähtus võiks esineda ka erinevates Maa piirkondades elavatel inimestel.

Põhjaaladel ning ekvaatoril on valgustingimused oluliselt erinevad.

Dunbar ja Pearce mõõtsid erinevatest maakera piirkondadest pärinevate inimeste koljusid ning võrdlesid silmakoobaste suurust ja koljumahtu.

Ligi 200 aastat vanad koljud olid pärit Oxfordi ja Cambridge´i antropoloogiakogudest.

Selgus, et põhja pool elavate inimeste silmakoopad olid suuremate mõõtmetega ning ka aju oli kopsakam.

"Polaarjoonel elavatel inimeste silmamuna on ligikaudu viiendiku võrra suurem kui ekvaatoripiirkonna elanikel, "ütles Robin Dunbar. Tema sõnul on põhjamaalastel kehvades valgustingimustes parem nägemisteravus.

Dunbar rõhutas, et suurem aju ei tähenda kindlasti automaatselt kõrgemat intelligentsust.

Põhjamaine aju on suurenenud nägemispiirkondade arvelt.

Võimalik, et avastus aitab selgitada, miks näiteks neandertallaste aju oli suurem kui tänapäeva inimestel.

Uurimus ilmus ajakirjas Biology Letters.