Mesilased ja kimalased suhtlevad nii liigutuste, žestide kui lõhnasignaalide abil. Liigikaaslased annavad üksteisele teada, kus on parimad toitumisalad. Kuid ka erinevad liigid saavad üksteisest ootamatult hästi aru.

Londoni ülikooli loomapsühholoogid treenisid karukimalasi(Bombus terrestris) aru saama nii liigikaaslaste kui ka meemesilaste signaalidest, et läheduses on rikkalik korjeala.

Selgus, et kimalased kasutasid mesilastelt saadud infot sama hõlpsasti kui teiste kimalaste teateid.

Ilmselt on loomade liikide vaheline sotsiaalne õppimine looduses tavalisem, kui inimene seda arvata oskab.

"Sotsiaalset õppimist - uute käitumisviiside omandamist uuritakse enamasti ühe liigi piires. Kuid inimene saab tihti loodusest inspiratsiooni.  Me lõime lindude ning putukate eeskujul lennukid. Ka loomad võivad kasutada teistelt liikidelt saadud infot toiduallikate või heade pesitsusalade kohta, " selgitas uurimuse autor Erika Dawson.

Uurija sõnul näitavad katsetulemused, et teiselt putukaliigilt saadud vihjed võivad kimalastele olla väga väärtuslikud.

Mesilased ja kimalased toituvad tihti samadel taimedel ja suurtel õitel võib korraga kohata erinevaid putukaid.

Ka võivad kimalased ja mesilased toidutaimede pärast vihasemalt konkureerida kui seni arvati ning konkurendi signaalide lugemine on tõeline spionaaživõte.

Uurimus ilmus ajakirjas PLoS ONE.