Jäämees Ötzi haavadelt leitud veri on vanim, mida teadlastel on kunagi õnnestunud analüüsida.

Rohkem kui 5000 aastat vana vere analüüs täpsustas jäämees Ötzi surma asjaolusid: mees suri noolevigastuse tõttu hiljemalt pool tundi pärast haavatasaamist. Kuid lisaks sellele detailile Ötzi loos annab värske uuring teadlastele uut infot, kuidas verevalgud aja jooksul lagunedes muutuvad, mis võib omakorda olla abiks tänapäeva kohtuekspertidele.

Umbes 5300 aasta eest surnud mehe surnukeha leidis Austria ja Itaalia piirialal Tirooli Alpidest 3200 meetri kõrguselt matkanud abielupaar 1991. aasta septembris. Surnukeha oli liustikujää varjus nii hästi mumifitseerunud, et teadlastel on õnnestunud analüüsida surnukehast pärit pärilikkusainet, tänavu veebruaris avaldati Ötzi täisgenoomi analüüs. Selles uuringus tuli muuhulgas ilmsiks, et Ötzi oli haigestunud puukborrelioosi, see on vanim tõend selle haiguse kohta inimesel.

Ötzi oli enne surma söönud kõhu korralikult täis, menüüs olid olnud nii kaljukits kui hirveliha. Mees oli surres umbes 46 aastat vana ning tõenäoliselt oma hõimu vanim liige. Ta oli 1,6 meetrit pikk ja kaalus umbes 50 kilo. Tal olid tumedad silmad ja õlgadeni ulatuvad pikad tumedad juuksed. Surma põhjuseks oli noolevigastus, ilmselt oli ta langenud ootamatu rünnaku ohvriks.

Ötzi muumia on hoiul Itaalias Bolzano muuseumis, seda hoitakse püsivalt -6 kraadises temperatuuris.

Muuseumi teadlase Albert Zink koostöös Müncheni ülikooli teadlastega uuris Ötzi verd aatomjõu mikroskoobi abil, mis võimaldab uurida objekte mõne nanomeetri skaalas ja spektroskoopia abil, leides verejälgi Ötzi noolehaava ümbrusest ja käehaavast.

“Kohtuekspertidel on tänapäeval mureks, kuidas teha vahet, kas kuriteopaigalt leitud veri on päevi või kuid vana, enam kui 5000 aastat vana verd uurides on võimalik saada teavet selle kohta, kuidas veri aja jooksul muutub,” ütles Zink.

Uuringud leidsid Ötzi haavadest hemoglobiini ja fibriini jälgi. Fibriin on valk, mis mängib olulist rolli verejooksu pidurdumises ning see valk kaob haava paranemise käigus. Fibriini jälgede põhjal väidavad teadlased, et Ötzi surm saabus hiljemalt pool tundi pärast nooletabamust.

Uuring ilmus ajakirjas Journal of the Royal Society Interface.