Komeedid ja asteroidid on pommitanud paljusid taevakehi.

Meie naaber Kuu kattus löögijälgede ja suurte kraatritega 3-4 miljardit aastat tagasi.

Kuust kogukam Maa oli tol ajal veel parem sihtmärk, kuid iidseid löögijälgi leida on üliraske. Need on praeguseks kulunud või kattunud nooremate settekivimitega.

Kokku on Maalt leitud vaid 180 löögikraatrit. Nendest suurimaks ja vanimaks peeti Lõuna-Aafrikas asuvat Vredeforti kraatrit. Kolmesaja kilomeetri laiune moodustis tekkis ligi kaks miljardit aastat tagasi.

Nüüd teatasid Taani, Rootsi ja Walesi teadlased kolme miljardi aasta vanuse kokkupõrkejälje leidmisest. See asub Gröönimaa edelaosas Maniitsoqi lähedal.

Silmaga nähtavat kraatrit seal pole, aastamiljardite jooksul on maapind kulunud ja paljastanud maakoore sügavamad kihid.

Uurimisrühma liikme Cardiffi ülikooli teadlase Iain McDonaldi sõnul hakkasid uurijad pinnastruktuuride tekkimise selgitamiseks välistama kõikvõimalikke maiseid geoloogilisi protsesse.

Lõpuks jäi ainsaks sobivaks selgituseks kokkupõrge asteroidiga. Teadlasi aitas see, et kokkupõrkel tekkinud lööklaine levimise suund on eristatav.

Sarnaseid uurimistöid rahastab tihti kaevandustööstus, sest kokkupõrkekraatrites leidub gaasi ja haruldasi maake.

Uurimus ilmus ajakirjas Earth and Planetary Science Letters.