Geneetiliselt muundatud sea maks päästis hiinlase elu

Hiina arstid ühendasid raske maksapuudulikkuse all kannatava mehe esmakordselt edukalt väljaspool keha asuva sea maksaga. Geneetiliselt muundatud elund puhastas patsiendi verd kolm päeva ja päästis sellega tema elu.
Enne uudset protseduuri viibis mees raskes seisundis kuu aega Shanghai haiglas. Patsiendi maksa talitlus oli ootamatult halvenenud varasema B-hepatiidi ja alkoholist tingitud kahjustuste tõttu. Kuna sobivat doonorelundit polnud kohe võtta, seisid arstid keerulise valiku ees. Mehe ja tema perekonna nõusolekul otsustas rühm kirurge otsida abi sea maksast. Varem polnud sarnast kehavälist verepuhastust elava inimese ja sea elundiga maailmas tehtud, kirjutab Nature News.
Äge maksapuudulikkus tapab praegu lühikese ajaga ligi kolmandiku patsientidest. Kuna arstid ei saa paljusid haigeid kohe opereerida ja sobivaid doonorelundeid napib kogu maailmas, sureb palju inimesi ootejärjekorras. Paremal juhul on võimalik pikendada nende eluiga keerukate membraanidest ja filtritest koosnevate aparaatidega.
Seekord puhastas 56-aastase mehe verd tema voodi kõrval asuv geneetiliselt muundatud sea maks. Arstid suunasid patsiendi vere torude kaudu sea organisse, mis eemaldas mürgised jääkained. Lahendus andis mehe enda haigele maksale puhkust ja aega taastuda.
Maksa patsiendi kehaga ühendamise järel hakkas patsiendi tervis paranema ja tema enda maksa talitlus tasapisi taastuma. Arstid ühendasid mehe süsteemi küljest siiski kolme päeva hiljem lahti, et vältida võimalikke tüsistusi ja nakkusi. Peagi sai patsient päris inimmaksa ja taastus operatsioonist jõudsalt.
Teadlased tegid sea geenides eelnevalt kuus olulist muudatust. Nad lõid rivist välja kolm sea geeni ja lisasid kolm inimese geeni, mis toodavad inimpõhiseid valke. Tänu sellele ei hakanud patsiendi immuunsüsteem võõrast elundit ründama. Arstide kinnitusel ei ilmnenud mehel ravi ajal mingeid märke äratõukereaktsioonist.
Sarnaseid katseid teevad samal ajal ka Ameerika Ühendriikide teadlased, kes ühendasid möödunud aastal seamaksu nelja ajusurnud patsiendiga. Ühel juhul eemaldasid kirurgid inimese enda maksa täielikult ja hoidsid keha funktsioone käigus ainult sea elundi abil. Sea maks tootis edukalt sappi ja hoidis vere happelisuse normi piires kahe ööpäeva vältel.
Ameeriklaste katsetes kasutasid kirurgid erilist aparaati, mis võimaldab ka inimmaksa enne siirdamist elusana hoida. Seekord puhastasid nad masina vahendusel aga sea maksaga patsientide verd. Taoline kehaväline ringlus võiks olla patsiendile märksa ohutum, kui uue organi kehasse siirdamine. Arstid saavad organit pidevalt jälgida ja vajadusel ühenduse kohe katkestada.
Hoolimata edusammudest on meetodil praegu omad suured riskid. USA teadlased märkasid, et sea maks hävitab kiiresti patsiendi vereliistakuid ja kasvatab seeläbi märkimisväärselt patsientide veritsusohtu. Samuti viitavad sõltumatud eksperdid, et Hiina operatsiooni kohta on vaja täpsemaid andmeid. Praegu jääb ebaselgeks, kas patsiendi elu päästis puhtalt sea maks või aitas kaasa tema enda maksa loomulik taastumine.
Laiemalt on ksenotransplantatsioon aga jõudsalt arenenud. Muu hulgas andis USA toidu- ja ravimiamet juba loa ametlikeks kliinilisteks katseteks, mis uurivad kehavälise sea maksa ohutust elavatel inimestel. Uurimisrühmad otsivad uuringusse juba sobivaid osalejaid. Kui meetod end tõestab, võiks pakkuda selline sildravi raskelt haigetele patsientidele täiendava õlekõrre.
Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa


























