Nüüd osutab Prantsuse ja Austraalia teadlaste värske uuring, et üks Austraalias elutsev liik öise eluviisiga sipelgaid oskab kuu liikumise muutusi üsna nutikalt arvesse võtta.

Kuu järgi orienteerumise teeb päikesega võrreldes raskemaks see, et kuu tõusuaeg ja kulgemiskaar muutuvad radikaalselt juba ühe kuu jooksul.

Kuu järgi orienteerumisel peavad sipelgad jälgima kuu asimuudi muutumist. Asimuut on lihtsustatult öeldes suund, kuhu keha pöörata, et näoga kuu poole olla.

Kuu asimuut muutub seejuures öö jooksul erineva kiirusega: kohe pärast kuu tõusmist aeglaselt, kuid kiirenevalt, siis mõnda aega üsna kiiresti, ja enne loojumist taas üha aeglustuvalt — seda seepärast, et kuu liigub ju mööda kaart.

Cody Freas Toulouse'is asuvast Paul Sabatier' Ülikoolist ja Sydneys asuvast Macquarie Ülikoolist tegi koos kolleegidega katseid sipelgaliigiga Myrmerica midas.

Nad panid tähele, et kui sipelgatel poole tee peal kuu vaatamise võimalus ära võeti, siis kaldusid nad ajapikku pisut eksiteele.

Seejuures kippusid tõusva kuu ajal omapäi jäetud sipelgad kalduma õigelt teelt kõrvale vastupäeva, loojuva kuu ajal aga päripäeva.

Siit järeldavad teadlased, et sipelgatel oli hästi meeles kuu asimuudi muutumise kiirus sel hetkel, kui nad viimati kuud nägid. Selle põhjal suutsid sipelgad siis küllap ette kujutada, kus kuu asuma peaks.

Kuid kuu asimuudi muutuse kiirenemise või aeglustamisega ei osanud sipelgad kuud ennast nägemata enam arvestada.

Seega võib järeldada, et Myrmecia midas suudab kuu järgi orienteeruda nii siis, kui ta kuud näeb kui mõnevõrra ka siis, kui kuu korraks kaob, kuid kuu pikema silmist kadumise puhul puhul ei oska putukake selle taevakeha liikumise kõiki peensusi enam arvesse võtta.

Freas kirjutab katseis teada saadust koos kolleeg Ken Chengiga Macquarie Ülikoolist ajakirjas Current Biology.

Pildil on sipelgas Myrmecia midas.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.