Kui Elon Muski olemas poleks, ei pääseks me inimfantaasiates temasugustest tegelaskujudest ikkagi. Muski moodi tegelaskujusid kirjeldavad mitmed ulmelood. Poole sajandi eest kirjutatud jutustustes oli tegemist mõtteeksperimentidega. Praegu loevad nii Musk kui ka mõned teised tehnoloogiamiljardärid neid raamatuid kasutusjuhendina. Musk on ulmetegelastest eeskuju võtmist ise tunnistanud. Ta on ka öelnud, et soovib luua tuleviku, mis näeks välja "nagu parim ulme, mida te kunagi lugenud olete".

Ulmekirjanikud kasutasid ülbet, insenerkuninga-tüüpi tegelaskuju õpetliku eeskuju loomiseks. Ridade vahel peitus hoiatus: füüsikaprobleeme lahendamine ei ole sugugi sama, kui klaarida inimlikke väljakutseid seljatada. Autorid kirjeldasid neis lugudes Muski-taoliste jõuliste töösturite suurtest nägemustest maha jäänud segadust, mille peavad tavalised kodanikud ära koristama.

Järgnev päriselt aset leidnud sündmus paigutub uneleva ulme ja karge ärkamise vahemaastikule. Unenäo mõistmiseks kujutlegem vaimusilmas stseeni: milles varahommikuse vaikuse keskel joonistub hallile taevale hele kriips ja mõni aeg hiljem katkeb vaikus kauge mürinaga.

Peagi joonistub taevalaotusele teine joon ja järgneb mürin, ent kõuekaja ei jõua vaibuda, kui lisandub veel üks jne. Taevasse tõuseb rakett iga kümne minuti järel. Etendus jätkub päeval ja öösel – pausideta ja ilma ühegi tseremooniata. Pidev metalli- ja tuleränne viib lihtsalt orbiidile Maal valminud tehnilist intellekti.

Umbes selline võiks pildis välja näha strateegia, mida Elon Musk nädalavahetusel tutvustas. Arvutuslikku võimsust võib mõõta massiühikutes ehk kui palju arvutusvõimsust saadakse protsessori kilogrammi kohta. Näiteks NVIDIA kõige võimsam, 208 miljardi transistoriga Blackwelli seeria moodul kaalub natuke üle ühe kilo.

Töösturist Musk plaanib saata orbiidile 10 miljonit tonni arvutipõhist intellekti. Lähituleviku reaalsusega arvestades tähendaks see kaasaegsete suurimate rakettide starti iga kümne minuti järel, 365 päeva järjest. Selline on karm füüsikaline reaalsus. Bioloogilise reaalsuse ehk USA rahvatervise andmete põhjal on praegu 54-aastasel Muskil visiooni teostumise tunnistamiseks aega umbes paarkümmend aastat.

Vaevalt et plaani juures mängisid rolli just need andmed, aga mees oli plaane tutvustades surmtõsine. Kava näeb ette viia kosmosesse teravati mahus energiat tarbiv arvutuslik võimsus. Kiibivalmistajad suudavad praegu toota aastas umbes 20 gigavati jagu arvutuslikku võimsust. Maalastena pole me selliste suurusjärkudega harjunud. Tegemist on 20 miljardiga ühe triljoni vastu ehk praegu suudetakse toota protsessoreid visioonis ettenähtust 50 korda vähem. Lahendusena rajab Musk Texasesse hiigelsuure kiibivabriku.

Põhjus Muski ära kuulamiseks pole fantaseerimine ega ironiseerimine. Tõstatatud teema osutab palju fundamentaalsemale ehk mastaabile, milles peaksime intelligentsust käsitlema. Kas peaksime piirduma maise inimesega või mõtlema kaugemale? Aastakümnete jooksul oleme harjunud nägema arvuteid ja nende protsessoreid kõikvõimalikes seadmetes. Nüüd hakkab koitma, et need meile üha enam vajalikud seadmed nõuavad energiat, materjale ja taristut, mida ei suuda koduplaneet rahuldada.

Võib ka mõelda, et kui ulmelugudes kavandati inimintellekti siirdumist kosmosesse, siis nüüd on plaan muutunud. Sinna levib inimese loodud tehisintellekt. Algamas on lõputu intellekti majandustsükkel. Intellektist on saamas majandusarengu peamine ressurss. Võime teavet töödelda ja selle põhjal tegutseda tõrjub majandusmängust nafta, maa ja isegi tööjõu.

Kosmoses on lõputult ruumi, energiat ja kiibitootmiseks vajalikke haruldasi materjale. Inimeste kehalised ja vaimsed võimed on piiratud, antagu neile ükskõik kui palju palka. Sestap asendab inimtööjõudu humanoidrobotite armee. Paljud neist asuvad tööle kosmoses asuvas kiibivabrikus, mille aadress on Kuu. Musk kavatseb rajada nimelt kiibivabriku Kuule ehk tulevikku kujundavad arvutusvõimsusega tegelevad töösturid.

Kõlab nagu ulme. Musk ise ütleb, et see peakski sellisena tunduma. Tema toetuseks kõneleb meie endi kogemus, et tulevik on alati tundunud absurdne, kuni sellega kohtutakse.

Paljud Muski ideed on kõlanud hulludena varemgi, kuni kõik hakkasid ühel hetkel ootamatult valmistama elektriautosid, sest üks hull oli ette jõudnud. Muski vahest suuremgi leivanumber on varem võimatuks või vähemalt ebapraktiliseks peetud korduvkasutatavad raketid. Hulludena paistnud, aga teostatud näiteid leiduks juurdegi.

Elon Musk on vaid inimene. Surelik, kelle aastad on loetud. Keegi, kellel pole kuigi palju sõpru, aga on palju vaenlasi. Sõbrad aitavad ehitada. Vaenlased kontrollivad rajatu tugevust. Nemad on tihti ka parimad õpetajad. Progressi vaenlaseks on mugavus. Vahest katkestab see kainushetk unelemise. Muski ambitsioonikuses on aga midagi vaieldamatult inspireerivat, võib-olla ka tõepärast. Meie sõltuvus intellektist vajab ruumi juurde.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".