Saksa ja Bulgaaria teadlased eesotsas Christian Barteliga Bambergi Loodusmuuseumist Baieris on nüüd avastanud Läänemere ja Ukraina merevaigust senitundmata koibiku.

Koibikud, õieti küll koibikulised on selts ämblikulaadseid, kes näevad ka natuke välja nagu ämblikud, kuigi tegelikult ämblikud ei ole. Aga me kõik oleme neid tegelikult näinud, need on need ümara kerega ja vägagi pikkade koibadega tegelased.

Just koibade järgi ongi nad küllap oma eesti keele laadivahelduslembust pettumuslikult eirava nime saanud (võrdluseks: haab ja haavik).

Üks isaskoibik on tulnud päevavalgele Läänemere merevaigust, üks emaskoibik aga Loode-Ukraina merevaigust.

Bartel ja kaasautorid kirjutavad ajakirjas Acta Palaeontologica Polonica, et mõlemad isendid kuuluvad tõenäoliselt ühte ja samasse seni kirjeldamata liiki ja elasid umbes 35 miljonit aastat tagasi.

Liik sai ladinakeelseks nimeks Balticolasma wunderlichi ja määrati kuuluvaks alamsugukonda, mida tänapäeval Euroopas enam ei leidugi, küll aga Ida-Aasias ning Põhja- ja Kesk-Ameerikas.

Selle alamsugukonna koibikud on tihti kaunistatud mustritega ja varustatud rohkete jätketega pea piirkonnas. Nii ka Balticolasma wunderlichi, kelle selga ja pead katsid väikesed mügarikud.

Teadlased said röntgenkiirte abil loomakesest hea kolmemõõtmelise pildi ette.

Läänemere merevaigu tükk koos isaskoibiku fossiiliga kuulus varem autodidaktist arahnoloogi ja paleontoloogi Jörg Wunderlichi erakollektsiooni, praegu aga Berliini Loodusmuuseumi kogudesse.

Millisest Läänemere-äärsest merevaigu leiukohast fossiil pärineb, et ole teada. Üldse on Läänemere merevaigust seni leitud 19 liiki koibikuid, Loode-Ukraina merevaigust aga seitse.

Pildil on koibikulise Balticolasma wunderlichi rekonstruktsioon kunstniku kujutises.

Teadusuudised on Vikerraadios eetris esmaspäevast reedeni ca kell 8.35 ja laupäeval ca kell 8.25.