Lagrits (Eliomys quercinus) on ööloom, mistõttu ei ohusta teda päeval tegutsevad kiskjad, kuid öised kiskjad siiski. Euroopa unilaste seas on värvushälbed haruldased, pigem on märgatud melanistlikke ehk tavapärasest tumedamaid isendeid. Näiteks pool protsenti kunelitest (Glis glis) melanistlikud. Ometi on näiteks muttide seas heledaid isendid üsna palju. Selle põhjus võib olla, et maa all ei sõltu kiskja saagiks langemine kasuka toonist, kirjutab zooloog Marko Mägi.

Leukism on hälve, mis tingib tavapärasest heledama karvastiku, kuid looma silmad on tavapäraselt tumedad. Albiinol on aga silmad punased, sest tema keha ei tooda melaniini, mis annab silmadele ja karvadele tumeduse.

Saksamaal saatsid inimesed teadlastele 5448 fotot-videot elusast ja 1281 surnud lagritsast. Albiino noorloom jäi kaamera ette Kaiserslauternis, kuid tema murdis kaks päeva hiljem kass.

Ühegi melanistliku lagritsa kohta teateid ei laekunud, kuid täiendava uuringu käigus leiti 2023. aastal leukistlikke noori lagritsaid. Rüsselheimis jäi kaamera ette kaks leukistlikku noorlooma, kellest üks langes kassi saagiks.

Boppardis on aastate jooksul kaamera ette jäänud mitu leukistlikku lagritsat. Aastal 2023 nähti mitmel korral viite looma – neil puudus tume näomask ja tume karv. Kolme-nelja nädala jooksul nende karvastik tumenes, mis viitab, et värvushälve oli ajutine.

Väikeses asurkonnas võivad vähese geneetilise varieeruvuse tõttu värvushälbed olla sagedased. Samas näitavad senised uuringud, et lagritsaasurkond on geneetiliselt mitmekesine. Niisamuti võivad värvust mõjutada toitumine ja keskkond, kuid noorloomade ajutiste värvimuutuse täpne põhjus ei ole teada.

Kuna värvushälbed tuvastati vaid noorloomadel, võib arvata, et hele kasukas ei soosi ellujäämist. Lisaks on teada, et albiino ja leukistliku isendi tajud ja närvid ei talitle nii tõhusalt kui tavapärast tooni loomadel. Seega võib värvushälve pärssida liigikaaslastega suhtlemist ja sigimist. Lagritsate valdav surmapõhjus Saksamaal on kassi hambusse jäämine.

Uuring ilmus ajakirjas European Journal of Wildlife Research.