Mudeleid on kaks ja need põhinevad tavapärastel tervisenäitajatel. Üks mudel on mõeldud riski hindamiseks elanikkonnas laiemalt, teine inimestel, kellel on juba esinenud südame-veresoonkonna haigusi. Eesmärk on tuvastada suurema riskiga inimesed võimalikult varakult, et haiguse avaldumist võimalusel edasi lükata või ära hoida.

Kuigi südamepuudulikkuse mudeleid on loodud varemgi, siis paljusid neist ei saa tegelikult ennetuses kasutada või on kasutatavus piiratud liiga keerukate tunnuste pärast, mida tavaliselt ei koguta arsti juures. Uued mudelid põhinevad seevastu suurtel üleeuroopalistel andmestikel, mistõttu hakatakse neid ilmselt soovitama ka sel aastal avaldatavas Euroopa Kardioloogide Seltsi ravijuhises.

Suur oht tervisele

Eesti kuulub kõrge südamepuudulikkuse riskiga riikide hulka. Madala riskiga on Lääne-Euroopa riigid, näiteks Suurbritannia, Prantsusmaa, Hispaania, Norra. "Ida-Euroopas on valdavalt kõrge või väga kõrge riskiga riigid," sõnas Laura Lõo.

Südamepuudulikkus on tema sõnul hästi suur rahvatervise probleem nii Euroopas kui ka Eestis. Arstid ennustavad, et vastavat diagnoosi hakkab saama üha enam inimesi, sest rahvastik vananeb. "Tegemist on haigusega, mis ei mõjuta ainult mitte inimese eluiga, vaid väga palju ka elukvaliteeti," märkis nooremteadur.

Inimesed, kel on südamepuudulikkus, kogevad õhupuudust, väsimust ja igapäevased tegevused võivad olla neile rasked. Sageli vajavad nad ka korduvalt haiglaravi. "Südamepuudulikkus avastatakse tihtipeale hilises staadiumis, mil haigus on päris kaugele arenenud. See tähendab, et ennetusel ja varajasel sekkumisel võiks olla suur potentsiaal, mis on praegu kasutamata," lausus Lõo.

Südamepuudulikkuse riskitegurid on näiteks pikaajaline kõrge vererõhk, aga ka suitsetamine ja üleüldiselt elustiiliga seotud tegurid, sealhulgas liigkõrge kehakaal. Samuti on suurem risk neil inimestel, kel on diagnoositud juba mõni muu südame-veresoonkonnahaigus. "Sageli, kui inimene on saanud infarkti või insuldi, siis suureneb risk südamepuudulikkuse tekkeks," ütles ta.

Lõo sõnul näitavad erinevad hinnangud, et kuskil 80–90 protsenti südamehaigustest võiksid olla ennetatavad.

Kaks uudset mudelit

Rahvusvahelise koostöö käigus lõi Lõo koos teiste teadlastega kaks uut mudelit, mis loodud teineteist täiendama. Esimene ehk SCORE2-HF on mõeldud üldpopulatsioonile ehk inimestele, kellel ei ole diagnoositud ühtegi südame-veresoonkonna haigust. Mudel võimaldab hinnata südamepuudulikkuse tekkeriski ja seda kuni 30 aasta vaates.

"See mudel põhineb igapäevaselt tervishoius kogutavatel andmetel, mida nagunii rutiinsel arstivisiidil mõõdetakse. Need on näiteks vererõhk, kehamassiindeks, kas inimene suitsetab, on tal diabeet jne," selgitas Lõo.

Samal ajal lõid teadlased mudeli SMART2-HF, mis on suunatud inimestele, kellel juba on diagnoositud mõni südame-veresoonkonna haigus. "Kuna nendel inimestel on südamepuudulikkuse tekkerisk päris suur, siis mudel aitab hinnata, kellel on järgmise kümne aasta jooksul suurem tõenäosus haigestuda. Seega need kaks mudelit katavad peaagu kogu riskispektri ära: nii terved inimesed kui ka südamehaiged ning need saavad olla arstile olulised otsustustoed," selgitas nooremteadur.

Varasemad südamehaiguste riski ennustamise mudelid on jätnud südamepuudulikkuse tähelepanuta. Näiteks SCORE2 mudel, mida on soovitanud kasutada Euroopa Kardioloogide Selts, ennustab infarkti ja insulti, aga mitte südamepuudulikkust. Uus mudel SCORE2-HF täiendab seda puudust.

See, et inimesel on kõrge risk, ei tähenda ilmtingimata, et südamepuudulikkus teda ühel hetkel ka päriselt kimbutab. Mudelid aitavad aga arstil orienteeruda selles, kui kõrge risk inimesel olla võib ja aidata mõelda, kas tuleks teda kohe abistada, et südamepuudulikkust ennetada.

Mõlema mudeli loomisel on väga suur roll Eesti andmetel. SCORE2-HF mudeli väljaarendamisel kasutasid teadlased Eestis ainulaadset andmebaasi BIG-HEART, mis hõlmab ligikaudu 800 000 Eesti inimese tervise- ja sotsiaalandmeid.

"See tähendab, et kohaldasime SCORE2-HF mudeli Eesti riskitasemele, mistõttu sobib see mudel juba praegu Eestis kasutamiseks. Ilma selle sammuta alahindaksime tegelikult Eestis riski, kuid nüüd kohandasime selle kõrge südamehaiguse riskiga riikidele sobivaks," rääkis Lõo.

Lisaks testisid teadlased mudeli töökindlust ehk valideerisid tulemusi Eesti geenivaramu andmetel. Eesti geenivaramu andmetel pandi proovile ka SMART2-HF mudel. "See näitab minu arvates, et Eesti andmetel on rahvusvahelises koostöös väga oluline roll," märkis nooremteadur

Lõo loodab, et tulevikus võiks mudel olla perearstide töölaual ning arvatavasti jõuavad mudelid ka Euroopa ravijuhistesse. "Lõpuks see on muidugi arsti enda otsustada, kas ta seda kasutab või mitte, aga ravijuhis suunab kasutama," rääkis ta.

"Haigusriski ennustamine on mõnes mõttes nagu ilma ennustamine: kunagi ei saa sajaprotsendilise täpsusega öelda, kas vihma tuleb, nii ka tervishoius. Küll aga saame hinnata, kas inimesel on tõenäosus haiguseks ja selle abil saab valmistuda ning ellu viia muutusi oma tervisekäitumises, et kõige paremini haigust ennetada," selgitas Laura Lõo.