Hispaania kattis taastuvenergia 2024. aastal ligi veerandi oma elektrivajadusest ja aitas tarbijatel säästa üle 4,6 miljardi euro. Käesoleva aasta alguse seisuga on see osa kiiresti kasvavanud. Tuule- ja päikeseenergia moodustavad kokku 42 protsenti kogutoodangust. Tuul ja päike lubavad kogu Euroopas täita kunagised lubadused külluslikust, puhtast ja odavat energiast.

Tegu pole muinasjutuga. Saksamaal langesid elektrihinnad hiljuti lausa alla nulli, samal ajal kui meie nägime oma tabelites hinnatõusu. Seal kukkus elektri hind lühikeseks ajaks -323 euroni megavatt-tunni kohta. Prantsusmaal nähti sarnaseid kukkumisi, mis küündisid -230 euroni. Elektritootjad maksid sõna otseses mõttes klientidele peale, et nad elektri vastu võtaksid. Sestap võis paista, et tasuta energia trambib ukse taga jalgu ja ootab sisselaskmist – või siis ka mitte.

Päris elus on head asjad head vaid ootustes. Kohale jõudes avastatakse, et hea asi ei tule siiski tasuta. Millest siis endiselt nii suured elektriarved? Isegi tööstused maksavad vaatamata aeg-ajalt saadavale tasuta elektrile või sponsoreeritud kliendi kuningahetkedele võrdlemisi kõrget keskmist hinda. Kuidas saab siis elekter olla korraga tasuta ja kallis?

Liiga palju head asja ongi kallis, millele viitab sõnapaar "liiga palju". Põhjus peitub elektri tegelikus tarbimises. Elektrit peab tootma ja seda peab tarbima reaalajas. Akumuleerida suudetakse sellest vaid väikest osa. Kui päikesepaistelisel pärastlõunal või tuulisel ööl kogutakse palju energiat, napib kasutajaid ja pakkumine ületab nõudluse. Hinnad kukuvad ja mõnikord lähevad ka negatiivseks.

Paraku ei kao tootjate kulud kuhugi. Neil on vaja katta suured kapitalikulud. Kui energiamüügi tulud vähenevad, tuleb tekkinud kahju hüvitada, kogudes raha kusagilt mujalt. Seda rolli täidavad jaetarbijad. Odavad hinnad ei kõrvalda kalli hinnaga perioode, vaid hoopis võimendavad neid. Süsteemi tabab suur volatiilsus ja hinnad kõiguvad äärmuste vahel. Tööstused tegutsevad aga stabiilselt, tarbides elektrit keskmise hinnaga, mis püsib samuti kõrge.

Sestap on ekslik arvata, et suured tööstustarbijad teenivad negatiivse elektrihinnaga suurt kasu. Nad ei saa tuule ega päikese järgi oma tootmist muuta. Nende nõudlus on püsiv. Neile on oluline keskmine hind, mitte üllatuslikud kukkumised. Tulemuseks on paradoks, kus taastuvenergia küllus ei põhjusta energia, vaid stabiilsuse nappust.

See ei ole taastuvenergia viga ega ebaõnnestumine, vaid tänapäeva süsteemi ebakõla. Jaotusvõrgud rajati prognoositava tarne ümber, kus näiteks kivisöest elektri toodangut sai kohandada vastavalt nõudlusele. Taastuvenergia lisab tujuka kõikumise, kuid nõudlus jääb suhteliselt jäigaks. Liigne energia muutub pigem probleemiks kui hüveks ja selle probleemi lahendus pole odav.

Nende otsimisega tegeletakse, aga keegi peab selle eest ka tasuma, mida oleks rumal korraldada liiga nähtavalt. Kõik need kulud peegelduvad, sageli nähtamatult, tarbijatele müüdavate toodete hinnas. Seegi pole saladus, aga süüdistused saab vähemalt hajutada mitmete osapoole vahel, kuigi kõigi toodete ja teenuste valmistamise kulustruktuuri aluseks on energiahind. Odava energia eest ei tasuta tootmise hetkel, vaid selle liikumisel läbi süsteemi.

Sestap läheb elu kallimaks isegi siis, kui energia paistab odavnevat. Võib paista, et energiaküllus vähendab kulusid. Siin sekkub mängu aga veel üks huvitav paradoks. Odavus suurendab tarbimist, mitte säästlikkust. Sellega lisanduvad uut tüüpi kulud, mida ei osatud ette näha. Näiteid leiab keskkonnakahjude, majandusšokkide, heaolu languse ja muu taolise näol.

Odav muutub kalliks, sest see saabub valel kujul. Süüdi pole taastuvenergia. Selle edu on lihtsalt kiirem, kui ümbritsev ühiskond suudab kohaneda. Füüsika võib töötada, aga majandus mitte nii hästi.

Puhta ja peaaegu tasuta energiaga tuleviku ning meie oleviku vahel laiub kompleksne reaalsus. Energiavajaduse rahuldamine ei seisne ainult tootmises. Üha enam tõusevad esile ajastuse, tasakaalu ja kontrolliga seotud väljakutsed. Kuniks need elemendid ei joondu, võime edasi elada maailmas, milles elekter võib olla hetkeks tasuta, aga kogu elu on kallis.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates "Portaal".