Kerge kohvitamine peletab ärevust ja masendust
Kohv on mõnus hommikujook, mille turgutavat toimet ja kaasnähte on juba põhjalikult uuritud, aga uuritakse üha edasi ja jõutakse üha uute täpsustuste ning üllatusteni.
Nüüd on Hiina teadlased uurinud lähemalt, milline on kohvijoomisharjumuse pikaaegne mõju inimese vaimsele heaolule.
Berty Ruping Song ja ta kolleegid Fudangi Ülikoolist Shanghais analüüsisid andmeid enam kui 400 tuhande inimese kohvitarbimise ja vaimutervise näitajate kohta, otsides ja leides seoseid.
Andmeid said teadlased Ühendkuningriigi Biopangast, tulemused avaldasid ajakirjas Journal of Affective Disorders.
Põhilise tulemusena selgus tõik, et kui inimene joob päevas kaks-kolm tassi kohvi, mis on üsna mõõdukaks peetav kogus, siis kannatab ta tõenäoliselt vähem ärevuse ja masenduse all kui teised.
Kohvi soodne mõju vaimutervisele avaldus ses uuringus meestel tugevamalt kui naistel, aga naistel ikka ka.
Päevase kohvihulga ja vaimuhäirete esinemistõenäosuse seos väljendus graafikule kantult J-tähe kujulise kõverana.
Väiksema hulga kui kahe-kolme tassi juures esines inimestel ärevust ja masendust natuke rohkem, kahe-kolme tassi juures kõige vähem, aga suurema koguse korral taas rohkem, ja veel suuremate koguste juures veel tublisti rohkem.
Ehk teisisõnu, need, kes jõid kohvi väga vähe või üldse mitte, ja need, kes jõid kohvi väga palju, kannatasid meeleoluhäirete all rohkem kui mõõdukad kohvijoojad. Need, kes jõid päevas viis tassi või rohkem kohvi, olid kõige ärevamad ja kõige masendunumad.
Seejuures ei ole siin tegu ühe või mõne päeva jooksul avaneva toimega, vaid aastate pikku avalduva seosega: keskmiselt jälgiti inimeste vaimse tervise alast käekäiku ses uuringus enam kui 13 aasta vältel.
Teadlased heitsid pilgu ka inimeste genoomile, et tuvastada, kellel võiks kofeiini käitlemine organismis olla kiirem, kellel aeglasem. Nähtus, et kofeiini-ainevahetuse kiirus ei paista olevat joodava kohvikoguse ja pikaajalise meeleseisundi vahelise seose tekkel kuigi tähenduslik tegur.
Samas on tegu ju keskmistatud tulemustega, nii et igaühe isiklik kogemus võib olla natuke isesugune.
