Rahvusvaheline teadlasrühm kirjutab Ameerika Ühendriikide teadusakadeemia toimetistes, et tõenäoliselt seletab just aeglane ainevahetus, miks primaadid nii aeglaselt kasvavad ja nii kaua elavad.

Suurem osa imetajaid, näiteks koer või hiir elavad oma elu suhteliselt kiires tempos: saavad ruttu täiskasvanuks, sigitavad rohkesti järglasi ja siis juba lahkuvadki siitilmast. Inimestel, ahvidel ja leemuritel seevastu kestab lapsepõlv üsnagi pikalt, järglasi saavad nad vähe, aga elavad ise kaua. Miks see nii on, on jäänud mõistatuseks.

Teadlased eesotsas New Yorgis asuva Hunter College'i antropoloogi Herman Pontzeriga uurisid nüüd hoolega 17 primaadiliiki, nii gorillasid kui ka hiirleemureid, nii loomaaedades elavaid kui ka metsikuid isendeid.

Nad mõõtsid, kui palju loomade organism süsinikdioksiidi tootis ning järeldasid sellest, kui palju loomad kümne päeva jooksul kaloreid põletasid. Tulemusi võrdlesid nad varem kogutud samalaadste andmetega teiste imetajaliikide kohta. Ja tulemused olid päris üllatavad.

Pontzeri sõnul peaks inimene iga päev täispika maratoni maha jooksma, kui tahab kulutada sama palju energiat kui mõni teine sama suur, kuid mitteprimaadist imetaja. Varem ei olnud teada, et primaatide ainevahetus teiste imetajate omast nii kõvasti aeglasem on.