26. aprillil 1986 toimus Ukrainas asuvas Tšornobõli tuumajaamas avarii, mille tagajärjel sattus atmosfääri radioaktiivset ainet, mida langes maapinnale üle kogu Euroopa. Kõige rängemalt saastusid jaama ümbritsenud alad. Piirkonda saadeti puhastama 530 000 inimest, praegust Tšernobõli veterani, kellest veidi üle 17 000 mehe oli pärit Baltimaadest.

Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas doktoritöö kaitsnud Tervise Arengu Instituudi teadur Kaja Rahu püstitas oma doktoritöö keskseks küsimuseks, kas ja kuidas on Tšornobõli piirkonnas töötamine mõjunud veteranide tervisele.
 
Epidemioloogiline uuring, milles kasutas Rahu peamiselt Eesti, Läti ja Leedu vähiregistri andmeid, näitas, et aastatel 1986-2007 oli veteranide ja riigi ülejäänud meesrahvastiku vähihaigestumus võrdne. „Veteranidel diagnoositi sagedamini kilpnäärmevähki, mis on tingitud nende seas tehtud sõeluuringust,“ rääkis Rahu.
 
Mõnevõrra põhjalikumalt käsitleti veteranide tervist Eestis, kus saadi andmeid lisaks veel surmapõhjuste registrist ja Haigekassa andmekogust. „Veteranide suremus 1986-2011 ei erinenud riigi meesrahvastiku suremusest. Samas ilmnes, et veteranide enesetapurisk oli 30 protsenti kõrgem kui meesrahvastikus,“ tõi Rahu välja.
 
Haigekassa 2004-2012. aasta andmetel tehtud analüüsi järgi oli veteranide ja meesrahvastiku üldhaigestumus vähkkasvajaid arvestamata ühesugune. „Silmatorkavaim erinevus ilmnes kilpnäärmehaiguste korral: veteranid haigestusid 1,7 korda sagedamini, kuid haigestumus ei olnud kõrgem nende meeste hulgas, kes saadeti saastatud piirkonda vahetult pärast avariid. On tõenäoline, et taoline haigestumuse suurenemine tekkis mitte kiirguse tõttu, vaid see kajastab veteranidele osaks saanud põhjalikumat arstlikku järelevalvet,“ leidis Rahu.

Tutvu doktoritööga.