Teadlased on juba ammu teadnud, et leetritesse haigestudes asuvad leetriviirused immuunsüsteemi alla suruma. Sellega kaasnevalt nakatavad viirused eeskätt immuunsüsteemile nn mälu andvaid T-tapjarakke, mis hoiavad tallel teavet selle kohta, milliste haigustekitajatega on nadeelnevalt kokku puutunud. Mälu võimaldab patogeenidest neid hiljem kohates kiiremini vabaneda.

Senised vaatlused on viidanud, et nende arvukus kasvab pärast leetritest võitu saamist endisele tasemele vähem kui kahe nädalaga. Hiljuti reesusmakaakidega tehtud katsed vihjavad aga, et uue põlvkonna tapjarakud pole kaotatud rakkudega täiesti identsed. Uued rakud ei tapa eelnevalt kohatud haigustekitajaid sama tõhusalt kui nende eelkäijad. Rakud näivad mäletavat vaid nakatumist leetritesse.

USA-s asuva Emory meditsiinikooli teadlased eesotsas Michael Minaga oletasid, et midagi sarnast võib toimuda ka inimeste organismis. Hüpoteesi proovile panemiseks uurisid nad taanlaste, brittide ja ameeriklaste meditsiiniandmeid, keskendudes leetrijuhtumite ning leetritest ja teistest nakkushaigustest tingitud surmade arvule. Suurbritanniast ja USA-st pärinevad andmed ulatusid 1960. aastateni, Taani puhul pidid nad leppima viimase 30 aasta andmetega, kuna laiaulatuslik vaktsineerimine algas mõnevõrra hiljem.

Juhul, kui leetrid oleksid pärssinud immuunsüsteemi tööd vaid lühikest aega, oleks võinud oodata, et surmajuhtumite arv on kõrgem aastatel, mil nakatus leetritesse rohkem lapsi. Pikaajalisema amneesia korral võiks näha teatavat viivist ja surmajuhtumite arvu kasvu pikema ajaperioodi vältel. Rakendatud matemaatilise analüüsi tulemuste kohaselt kestis leetritest põhjendatud amneesia aga 2,5 aastat.

Sisuliselt tähendab see, et leetritesse nakatunud väikelaps on pärast nakkust sama haavatav kui vastsündinu. Sarnase pikkusega perioodi võis täheldada ka igat riiki eraldi käsitledes. Töörühma arvutuste kohaselt võisid leetrid lausvaktsineerimisele eelnenud perioodil sillutada teed poolte nakkushaigustest tingitud väikelaste surmani.

Tulemused vihjavad autorite sõnul, et vaktsineerimisest loobujate osakaalu kasvuga kaasnevalt võib kasvada laste suremus rohkem, kui suhteliselt leebeks peetavate leetrite puhul oodata võiks. Ent kuna analüüsis kasutatud andmete põhjal pole võimalik öelda, kas muu hulgas kopsupõletikku, meningiiti ja difteeriasse surid samad lapsed, kes kuni mõnikümmend kuud varem leetritesse nakatusid, pakub see hüpoteesile vaid kaudset tõestust.

Uurimus ilmus ajakirjas Science.