Tartu ülikooli teadlased: eluohtlike võltsravimitega ei tasu katsetada!

Hiljuti said Eestis avalikuks mürgise kloordioksiidi ehk MMS-i tarvitamise juhtumid. Esmaspäeval aga jõudis meediasse info, mille kohaselt müüakse kaalu langetada soovivatele inimestele eluohtlikku DNP-d. Kuidas teha vahet ravimil ja eluohtlikul preparaadil? ERR Novaatori palvel kommenteerisid teemat Tartu ülikooli kliinilise farmakoloogia professor Anti Kalda ja Tartu ülikooli farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal.
Anti Kalda, kuivõrd ohtliku ainega on DNP ehk dinitrofenool ja milliseid tagajärgi võib selle tarvitamine kaasa tuua?
Dinitrofenool (DNP) vaieldamatult ohtlik aine, sest selle tarbimisega kaasneb suur risk eluohtliku mürgistuse tekkeks. DNP võeti USA-s ravimina kasutusele juba möödunud sajandi 30-ndatel aastatel kui kiiret kehakaalu alandamist võimaldav toimeaine, kuid mitmete surmajuhtumite tõttu nende ravimite tarvitamisel, keelati peagi DNP kasutamine meditsiinis.
Viimasel 10-15 aastal on oluliselt suurenenud erinevate DNP-d sisaldavate “ravimite” reklaamimine ja müümine interneti kaudu. Peamiseks sihtgrupiks on atleetvõimlejad, kes tahavad kiiresti organismis vähendada rasva osakaalu, mõjutamata lihasmassi. Internetis müüakse DNP mitmete nimetuste all, nagu DNP, Solfo Black ja Aldifen.
Ohtlik on see, et DNP sisaldus ja puhtuse aste erinevates interneti müüjate toodetes ei ole kontrollitud, suurendades sellega üleannustamise riski. Probleemiks on ka suurte DNP koguste (kilogrammides) kontrollimatu müük.
Ühekordne suur annus DNP-d põhjustab rakkudes mitokondrite funktsiooni häired, mille tulemusena väheneb rakus ATP süntees, kuid samal ajal suureneb rakus hapniku tarbimine ja energia tagavarade ärakasutamine. Organismi tasemel tekib hüpertermia, sest häirub termoregulatsioon funktsioon.
Väljendunud kehatemperatuuri tõusuga üle 40° C kaasnevad tugev higistamine, südame löögisageduse ja hingamisesageduse suurenemine. Kui hüpertermias olev inimene kiirelt meditsiinilist abi ei saa tekivad krambid, kooma ja surm. DNP korduval manustamisel on sagedasem kõrvaltoime villiline lööve ja tugev sügelus. Kiiresti võib välja kujuneda katarakt silma läätsedes kae ja sellest põhjustatud ulatuslikud nägemishäired.
Samuti on kirjeldatud käte ja jalgade piirkonna närvide kahjustust, naha ja silmavalgete kollasust, mao-peensoolepõletikku, vereloomehäireid ning neerupuudulikkust. Uuringud katseloomadel näitavad, et DNP on teratogeenne aine ja tema manustamine katseloomadele tiinuse ajal suurendab väärarengute riski.
Miks tuleks vältida mujalt kui apteegist saadavate preparaatide ja pillide tarvitamist?
On suur oht, et ostetud ravim on võltsing. Maailma terviseorganisatsiooni WHO määratlusest lähtudes peetakse ravimit võltsituks, kui selle märgistuses ehk etiketil või pakendil on teadlikult ja pettuse eesmärgil esitatud vale teavet ravimi olemuse ja/või päritolu, näiteks tootmiskoha suhtes. Võltsitud ravim võib näiteks sisaldada vale toimeainet või olla üldse ilma toimeaineta. Ravimis võib olla õige toimeaine, kuid selle puhtusaste või kogus ei ole piisav jne.
Ravimite võltsimisi võib olla väga erinevaid, kuid võltsijad kahjustavad alati vahetult või kaudselt inimeste tervist.
WHO hinnangul moodustavad võltsitud ravimid umbes 10 protsenti kogu maailma ravimiturust.
Arvatakse, et arenenud riikides moodustavad võltsitud ravimid umbes üks protsent ja arengumaades üle kümne protsendi müüdavatest ravimitest. Interneti vahendusel müüdavatest ravimitest on WHO andmetel üle viiekümne protsendi võltsingud.
Kõiki ravimeid on võimalik võltsida ja ükski ravimirühm ei ole jäänud puutumata.
Arengumaades müüakse eelkõige võltsitud ravimeid, mida kasutatakse eluohtlike haiguste – malaaria, tuberkoloosi, HIV/AIDS-i ravis. Arenenud riikide jaoks võltsitakse enam nn elustiiliravimeid, näiteks kehakaalu alandavad ja erektsioonihäirete vastased ravimid ning vere kolesteroolisisaldust vähendavaid preparaate.
Kui mõne vaevuse või tõve käes kannatav inimene kuuleb või loeb internetist mõne mitteametlikke kanaleid pidi levitatava "imeravimi" pakkumist, siis kuidas võiks esmalt reageerida?
“Imeravimeid” ei ole olemas. Kõigil ravimitel, milledel on soovitavad toimed, on ka soovimatud kõrvaltoimed. Ükski ravim ei ole universaalne ja ei sobi paljude või kõikide haiguste raviks. Ravimeid tohib kasutada ainult kindlatel näidustustel, mis on saadud teaduslike uuringute teel ja kus on näidatud, et antud ravimist saadav kasu konkreetse haiguse raviks on suurem kui raviga kaasnevad kõrvaltoimed.
Kustkohast tasub otsida infot, et leida oma vaevusele või haigusele kõige ohutum raviviis?
Tänapäeval on informatsiooni pakkumise üleküllus, sellest usaldusväärse ja vajaliku informatsiooni leidmisele tulevad kasuks teadmised ja kogemused. Tervise probleemide osas soovitan eelkõige pöörduda professionaalide – arstide poole. Usaldusväärset ravimitealast informatsiooni leiab ravimiameti koduleheküljel. Täielik informatsioon Eestis registreeritud ravimite kohta on leitav Eesti ravimiregistris.

Iga ravimit meenutavasse pakendatud aine ei tee sellest ravimit. Eriti ettevaatlik tasub olla althõlma levitatavate ravimite suhtes, mis võivad olla suisa mürgised.
TÜ farmaatsia instituudi juhataja Ain Raal, miks tuleks vältida mujalt kui apteegist saadavate preparaatide ja pillide tarvitamist?
Ravim sünnib kindlate reeglite järgi, selle loojateks ja kontrollijateks on usaldusväärseid uurimismeetodeid kasutavad teadlased. Topeltfiltri ravimi omadustele panevad ette erinevate riikide ravimiametid, kus vaadatakse olemasolev info veel kord kriitilise pilguga läbi ja antakse antud ravimi müügiluba kindlas riigis ja kindlal näidustusel.
Ravimit võib väljastada üksnes apteek, seal töötavad vastava hariduse saanud proviisorid ja farmatseudid.
Väljastpoolt apteeki niinimetatud ravimit ostes ei või iial teada, millega tegelikult on tegemist. Ravimit meenutav pakend ei tee selle sisust ravimit.
Kui mõne vaevuse või tõve käes kannatav inimene kuuleb või loeb internetist mõne mitteametlikke kanaleid pidi levitatava "imeravimi" pakkumist, siis kuidas reageerida?
Imeravimit ei ole olemas – pole kunagi olnud ja ei saa kunagi olemagi. Tõenäolisele pettusele vihjavad rohked lubadused "ravimi" imeliste ja enneolematute omaduste kohta. Kahtluse korral küsige nõu (ravimi)teadlaselt, ka apteekrilt.
Põhjust on olla topeltettevaatlik, sest viimasel ajal levitatakse althõlma ravimite nime all lausa mürgiseid aineid. Mitte mingil juhul ei tohiks selliseid apteegiväliselt müüdavaid tooteid anda lastele.
Toimetaja: Marju Himma


























