Tairi Leisi luule

Novaatori luulekonkursile saatis kolm kaastööd Tartu Ülikooli majandusteaduskonna doktorant Tairi Leis. Luuletusi saab lugeda täismahus siitsamast.
Leisi doktoritöö kannab pealkirja "Ebaõnnestumised rahvusvahelistumisel VUCA ajal ja järel".
TEADUSES MEIL SELGUB TÕDE
Siinus, koosinus ja tangens -
kolmnurgal kõikjal teravnurk?
Loogika on kuskil panges,
kui ümmargune tundub kurk.
Pea otsas huugab, olla paha,
mõtted peas need keerlemas.
No kuidas kasvatada raha,
mis majanduses pöörlemas?
Maksutõus see surub peale,
kostub ohkeid, nuttu, hala.
Keegi viitab teiste veale,
otsides, kus haiseb kala.
Kes otsustas, kust saadi luba?
Kelle plaan ja mõtted need?
Miks külmavõitu on te tuba?
Miks auklikud on sõiduteed?!
Kui palju tehti, puhati,
on vaja mõõta, puurida.
Millal üksteist kohati,
nüüd tuleb kõigilt uurida.
Tõend on hüpoteesi õde,
söömata jääd nõrgemaks!
Teaduses meil selgub tõde,
nii saame kõiges targemaks.
MASU
Kui sul krants on rahamure
ole hea, mind ära pure!
Sa parem haugu edasi,
saad haugukoori sedasi!
Kui majanduses käes on masu,
siis haridusest vähe kasu,
ähvardavad väiksed palgad
ja tänavatel pätisalgad.
Siis õpetajad streigivad
ning õpilased breigivad
ja need, kel pole kooli, tööd,
varastavad päevad ööd!
Mis sa teed kui väljas sajab
ja su kere sooja vajab?!
Elektriküttel korter külm
ja sul peal on nälg nii julm.
Sest masenduse lõpuks saad
ja surutud saad ligi maad.
Ei koduski saa sõnu häid
vaid antakse veel piki päid!
Meedia muudkui sellest undab,
et sind viirus kohe ründab!
Ja kui sellest ellu jääd ka,
raudselt kuskil trahvi saad sa.
Riigikassa tõesti tühi,
võlapabereid vaid nühi,
sai abivajajaile antud,
hädalisi kätel kantud.
Mis sest et oma rahvas näljas,
mõnel lausa pee on paljas!
Me nime poolest rikas riik,
meil monument ja oda, piik!
Need juhuks, kui on kaitsta vaja
Toompead või enda kodumaja.
Või kui riigis tekib tüli,
tõstab pead me oma suli.
Ses tülis iseendaga
ei märgata siis venda ka.
Külvame vaid õudust, viha,
parim söök on naabri liha!
Kui sakstel käimas pidu-trall,
siis matsid vahtvad akna all!
Vaestel telku pandimajas,
kodus võlanõue sajas!
Rikkad jooke kulistavad,
prassivad ja unistavad!
Kes kasukast, kes pärlikeest,
kes ihkab lokkidega meest!
Oh, mu rahvas, ärka üles!
Madu magatad sa süles!
Ei vihavaen meil rahu loo
ja ei ta õnne majja too!
Targad, need vaid räägivad
ja lambad kaasa määgivad,
kuid sest kõigest vähe kasu,
sest me riigis ikka masu!
Jah, targad aina räägivad,
ja lambad kaasa määgivad,
kuid sest kõigest vähe kasu,
sest me riigis ikka masu!
Inimesed määgivad
ja lambad juba räägivad!,
kuid sest kõigest vähe kasu,
sest me riigis ikka masu!
KUI PUHAS SÜDA MURDUB
Vaikuses on hästi kuulda
kõik, mis kuulda vaja,
kõik pisemadki mõtted
ka see, kuis hingab maja.
Kuulan tähtsaid sõnavõtte,
ma kuulan, mis Sa ütled.
Kuulen ära teie mõtted,
ka need, mis Sina mõtled.
Kuulda on, kui tõuseb viha,
kui katki läheb lootus,
seda, et on nõrk me liha
minoorselt kõlab ootus...
Võib vaimuvaene olla nali,
vaikus lärmiga mul võrdub.
Kõige vaiksem on see heli,
kui puhas süda murdub.
Loe kõiki luuletusi luulekonkursi erilehelt.
Toimetaja: Andres Reimann










