Kujundlik väljend ehk fraseologism on selline väljend, mille tähendus ei tule otse selle moodustajate tähendusest – kui vaatad iga sõna eraldi, ei pruugi sa aru saada, mida kogu väljend tegelikult tähendab. Näiteks ei tähenda auku pähe rääkima seda, et kellegi pähe tekib rääkimise tagajärjel auk, vaid et kedagi püütakse veenmisega nõusse saada.

Muidugi võivad kujundlikud väljendid aja jooksul muutuda: mõnikord võib väljend või sõna kaotada oma kujundlikkuse või saada hoopis uue tähenduse. Hea näide on küünarnukitunne, mis on ikka tähendanud koostegemise tunnet ja kindlust, et sa ei ole oma tegemistes üksi. Sõnaveebis aga, mille sõnaseletused põhinevad päris keelekasutusel, on küünarnukitunne esindatud ka tähenduses 'füüsiline kitsikustunne' ehk ebamugav olukord, kus (näiteks auto tagaistmel kolmekesi istudes) tunnedki kellegi küünarnukki oma ribide vahel.

Pane oma teadmised proovile ja vaata, kui hästi tunned sina eesti keele kujundlikke väljendeid!

* - Läheb nagu lep(a)se reega on väga vana väljend. Ehkki tänapäeval tähendab see, et miski läheb ludinal ehk edeneb eriti hästi, oli väljendi algne tähendus sootuks vastupidine. Et pehme ja vastupidamatu lepapuit ei kõlba väiksemategi tarbeasjade valmistamiseks, reest rääkimata, teadis igaüks. Seega kui miski läks nagu lepse reega, tähendas see vaevalist kulgemist, halvasti edenemist.

Tänapäeva inimese jaoks, kes reega ei sõida ja kelle kelkki on tehtud plastikust, ei ole lepa kehvad omadused enam ammugi iseenesestmõistetav teadmine. Nii on keelekasutuses jäänud püsima väljend, kuid ununenud tähendus. (Lepase ree kohta saad lähemalt uurida siit: Katre Õim, Asta Õim "Kvalitatiivsed muutused fraseoloogias: olemus ja suunajad" (2012), Mäetagused 51, lk 59–80.)